6/1/17

Kodukootud beebipildid ja kümme päeva Norat

Nora fragmendid, 9. elupäev
Nii mina kui ka Tonis oleme aastaid pildistanud. Üks meist teenib sellega igapäevaselt raha isegi. Elutoa kapp lainetab objektiividest, välkudest, filmirullidest... mis te arvate, millega me 99% pilte oma lapsest teinud oleme? Loomulikult telefoniga. Esimene foto meie enda tehtud inimesest? Udune ja fookusest väljas iPhone klõps :D Õnneks oli meie perefotograaf Ruudu lapse teisel elupäeval Tallinnas ning tegi temast ja meist mõned fotod.

Kui Nora sai üheksa päeva vanaks ja ühel õhtul magama jäi, tuli meile mõlemile lõpuks meelde, et me tahtsime ju ka pildistada teda! Tonis haaras reflektori, mina keerasin kaamerale makroobjektiivi külge ja pildiralli läks lahti. Siinkohal meeletu respect beebifotograafidele, me ei hakanud riskima mähkmete ära võtmisega ja viskasime lapsele lihtsalt mingi valge kanga võimalikult kunstiliselt peale. Nüüd on vähemalt vastsündinu fotod tehtud.

Nora, kaks päeva värske. Foto: Ruudu Rahumaru
Nora muutub iga päevaga natuke. Hoiab silmi lahti, püsib kauem ärkvel, lepib mingite asjadega rohkem... sama pontsakas on ka, tänase seisuga on uuesti sünnikaalus (beebidel üldiselt langeb kaal pärast sündi kuskil 5-10% ja tuleb siis tasapisi tagasi). Paksu beebi rõõmud? Noh, saab topeltlõugade vahelt prügi ära koristada.

Suurem osa päevi ja öid on olnud meeldivad. Saad tite ning esimesed kuud võid unest ainult unistada... nah. Me magame täitsa hästi. Beebs ärkab tavaliselt ühe korra öö jooksul, sööb ja läheb siis magama tagasi. Oli muidugi üks päev, kus mina kassisin ja nutsin, beebi nuttis ega maganud, ja Tonis üritas seda kõike koos hoida. Õhtul tuli meile meelde, et hommikul jäi midagi tegemata, ja selleks oli loomulikult kurikuulus platsentakokteil :D Ma tõesti usun nüüd, et enam pole tegu mingi platseeboga ning minu puhul see organisöömine tõesti töötab.

Klassikaline näide värske ema elust.
Väljakasvanud juuksevärv, sassis voodi, toit magamistoas, BEEBI
Ilma kõhuta on veider olla. Seal, kus enne oli suur ja prink arbuus, on nüüd leivataigen. Õnneks see kahaneb järjepidevalt, aga esimestel päevadel oli ikka veel suhteliselt rase tunne. Loogiline oleks, et saan nüüd kõiki vanu kleite kanda, kõht ei jää enam ette ju? Oh ei, unusta ära, rinnad läksid just veel kaks numbrit suuremaks ja nüüd on isegi mu raseduse ajal ostetud pesu mõttetu. Käin ringi 42 suuruses pehme rinnahoidjatopiga, mõlemal pool kaks piimakogujat, sest rinnapatjadest jääb väheks. Seksikas!

Piimaga siinpool joppas ja kui kolmandal päeval ternespiim "pärispiimaks" üle läks, istusin ma voodil nagu ehmunud lehmake, ühes käes pump ja teises lapid, ning konkreetselt tilkusin igale poole. Enda peale, beebi peale, Tonise peale. Järgmisel päeval sai laps vahukoort oksendamiseni täis tangitud ja võimalik, et pääsesin seetõttu piimapaisust, katkistest nibudest ja kõigest muust vastikust, mis muidu paljudel naistel imetamisega kaasneb. Muuhulgas, kui kellegil kapsasupi isu on, siis mul istub nüüd üks kapsas külmikus, millega enam midagi väga teha pole. :D

Värske isa tutika beebiga. Foto: Ruudu Rahumaru
Tonis on maailma kõige suurepärasem isa. Mul vajub siiamaani iga päev karp lahti selle üle, kui hästi ta Noraga hakkama saab ning mul on tänu sellele võimalik end regulaarselt pesta, süüa teha (ja süüa!), väljas käia ja oma asjadega tegeleda. Beebi nutab? Daddy to the rescue. Ta hoolitseb selle eest, et ma piisavalt vett jooks ja puhata saaks, ning tuletab mulle aeg-ajalt meelde, et ema suhe iseendaga on kõige olulisem. Näiteks on mul tänase seisuga jalad raseeritud ja juuksed värvitud. Päris fantastiline tunne on ausalt öeldes.

Tänu Tonisele on mul olnud ka võimalik vaikselt tööle tagasi pöörduda. Esimesel pildistamisel oli meil kogu perekond kaasas, pesamuna magas rahulikult vankris und ja Tonis aitas stuudios asju ringi paigutada. Järgmise katsumusena jätan ta beebiga kolmeks tunniks üksi koju :D

Igatahes... selline siis see elu meil värske beebiga ongi. Ei midagi liiga pöörast (veel?) ja tänu sellele, et me mõlemad saame oma aega ise planeerida, on ka lapsevanema elukutse palju lihtsam. Ma igaks juhuks pole veel hakanud ette kujutama, milline olukord siis oleks, kui üks meist näiteks Soomes tööl käiks.

Juuksevärv ja unevõime: Toniselt.
Lõuad ja temperament: minult.

2 comments:

ML said...

Pole küll päris teemas, aga kas sa vaktsineerimisest oled kirjutanud? Mida te arvate sellest ja kas/mida plaanis teha?

Siiri said...

Meil on plaanis vaktsineerida küll, aga veidi hiljem, kuna mul olid lapsena mõned kõrvalmõjud ja tüsistused :)