2017?!

2017. aastal kõige enam skoorinud pildid Instagramis

Kui nüüd tagasi vaadata, sis 2017 on olnud suhteliselt hull aasta. Seda kõige paremas mõttes. Kui 2016 sai peamiselt kunstile ja karjäärile keskendutud, siis nüüd on mul ette näidata aasta jagu raamatumaterjali, hunnik häid pulmafotosid, reis Prantsusmaale ja tutikas beebi.

Ma ei kujutanud emaks olemist päris sellisena ette. Arvasin, et suurema osa ajast veedan ma kuskil ringi kärutades, imetades ja mähkmeid vahetades. Läks aga hoopis nii, et esimesed neli kuud tegin täisajaga beebi kõrvalt pilti, käisime sõpradega roadtrippimas, filmivõtetel, jne... Kui nii edasi läheb, võib selle järgmise lapse ka üsna varsti järele teha :D

Üks suuremaid tööalaseid projekte, millega ma 2017. aastat sisustasin, oli Sensa ajakirjale inspiratsioonikülgede kirjutamine. Lõpuks hakkas see mulle niiväga meeldima, et otsustasin raamatu kokku panna. Sensa küll lõpetas tegevuse, aga natuke peatükke on mul veel kirjutada ja ehk on kevadel isegi lõpptulemust näha.

Jaanuarikuus tulin rasedusega kapist välja ja alustasin blogi pidamist. Enne seda olin ma vahelduva eduga (paar korda aastas...) fotoblogi kirjutanud, aga kuidagi polnud nagu üldse motivatsiooni ja aega, nüüd Lionheartsiga on natuke paremini läinud. Eks ikka tuleb auke sisse, aga juba kord kuus ühe postituse kirjutamine on minu jaoks suur edusamm. 

MEGA rase mina, aprilli lõpus (Fotoraat pildistas)

Kui raseduse puhul 18 lisakilo välja arvata, läks ka sellega suhteliselt hästi. Mul polnud mingeid erilisi probleeme peale teise trimestri madala hemoglobiinitaseme ja ega ma sellest ka eriti aru ei saanud, energiat oli nii palju. Olen tagantjärele mõelnud, et võib-olla oligi see minu keha jaoks loomulik, sest kolmandaks trimestriks oli jälle kõik korras ja sain tänu sellele kodus sünnitada.

Kodusünnitus oligi minu meelest kõige meeliavardavam ja ilusam kogemus sellest aastast. Tänu sellele sai mu laps kõige pehmema ja ilusama sünni kogemuse. Ta sai maailma tulla meie oma kodus, turvaliselt ja hoitult. Me saime ise kõige üle otsustada ja mina ei pidanud oma hirmudega haiglate ees silmitsi seisma. Kavatsen ka kõik järgmised lapsed kindlasti kodus sünnitada, kui vähegi võimalik on.

Mälestus 22. mai hommikust

Töö poole pealt oli vägev aasta. Projekt, mille välja tulekut ma kõige rohkem ootan, on film Awaken, mida me vahelduva eduga juba eelmise aasta talvest jupikaupa Eestis oleme filminud. Kui hästi läheb, on järgmisel sügisel äkki juba esilinastust oodata :)

Veel tõi 2017 hulgaliselt pulmasid ning äratundmise, et tahan just sinna järgmisel aastal oma energia panustada. Long story short, mu suur unistus pildistada pulma Eestist väljaspool saab juba jaanuaris teoks. Kirjutan sellest varsti lähemalt ka.

Septembris sai täide viidud järjekordne suur plaan: beebiga reisile! Käisime kõik kolmekesi Rootsis ja Prantsusmaal, Nora nägi ära oma elu esimese missa (meeldis nii väga, et jäi magama) ja kastis varbad Vahemerre (ei meeldinud, hakkas karjuma). Igal juhul julgustas see mind ka edaspidi last igale poole kaasa võtma ja tänaseks tunnen, et ei ole selles midagi hirmsat, kui beebiga restorani või muuseumisse minna tahan.

Tonisega saab meil kohe-kohe täis kaks toredat aastat kooselu ning järgmisel suvel ootavad ees pulmad. Ma olen suur etteplaneerija ja seetõttu on meil enamus asju juba paigas :) eks peagi saab ka see kõik siia kirja pandud.

Mida uueks aastaks lubada? Enda egoga paremini hakkama saamist, rohkem vestlusi universumiga ja enesearengut vaimse poole pealt. Tahan olla oma tütrele parim võimalik ema (ja loodetavasti mõne aasta pärast veel vähemalt ühe lapse ema). Samuti tunnen, et nüüd oleks jälle aeg teha mõni fotoalane heategevusprojekt, mis seni erinevate asjaolude tõttu toppama on jäänud.

Veel loodan uuel aastal viis kilo alla võtta, vähem magusat süüa ja trenni minna, aga no kes siis sellest pärast pühi ei unistaks :D Mis teie uusaastalubadused on?

Lõpetuseks siia kolm mu lemmikpilti sellest aastast - Mirjam, Ingrid ja Fia :)

Nora seitsmekuune!

Tänaseks on Norat tervelt 71,5cm ja 8840g. Ta roomab, käputab, istub iseseisvalt ning eile ajas end tolmuimeja najal ka sirgelt seisma. Päris hull! Arvasin, et sellega läheb veel veidi aega, aga näed siis. Samuti on preilil nüüd ka üks hammas. Öösiti magab suhteliselt hästi ja nüüd on olnud ka paar ööd, kus ta polegi söömiseks ärganud. Kurb on see, et ise ma vahet ei tunne ja ärgates olen mõnikord isegi rohkem väsinud kui varem. Ju siis keha pole veel harjunud selle puhkamise tundega.

Kahju on veel sellest, et ma ei jõua nii tihti blogida, kui tahaks, seega proovin nüüd siia postitusse veidi rohkem kokkuvõtet teha.

Lisatoit

Kuskil viienda ja kuuenda kuu vahel sai beebi esimest korda lisatoitu. Ma olin suve lõpus jube tubli ja tegin püreed sügavkülma, ent paraku Noral sellest erilist vaimustust ei tekkinud ja suurem osa püreed läks igale poole mujale ja mitte beebi sisse. Noh, mis seal ikka. Proovisime veel mõned korrad, aga kuna lõpptulemus oli nii räpane, andsime alla ja läksime näputoidu peale üle. Palju mugavam! Jah, brokkoli puhul on ka põrand seda täis, aga õnneks on iga korraga sodi järjest vähem.

Näputoidu alguses maitsetega tutvumine.
Nüüd sööks ta ilmselt kogu selle taldrikutäie ära!

Lisatoidust oleme seni katsetanud kurki, tomatit, paprikat, avokaadot, brokkolit, lillkapsast, bataati, hurmaad, mandariini, ploomi, vaarikat, pirni, õuna, banaani ja toortatraputru. Seni pole me ühegi asja puhul mingit allergilist reaktsiooni ega seedimisprobleemi täheldanud. Ma muidugi katsun ka alati valida kas kodumaist või siis ökotoodangut. :)

Massaaž

Kuuenda kuu visiidil mainis perearst, et Noral on jalad pinges ja soovitas temaga massaažis käia. Saime saatekirja ITK-sse, aga seal on nende aegadega nii, et neid põhimõtteliselt polegi. Tegin siis veidi guugeldamist ja leidsin meist mitte väga kaugel asuva Mõmmila, mis pakub massaaži nii beebidele, lastele kui ka täiskasvanutele.

Marje Rohtla beebimassaaži teostamas.

Esimene kord läks päris hästi ja Nora lasi end selili ilusasti masseerida, aga täna käisime jälle ja ta ei viitsi enam üldse lage vahtida. Liikuva lapse puhul suhteliselt loogiline. Muudkui keeras end ümber, käputas minema ja istus. Lõpuks saime niimoodi tehtud, et ta istus mul süles, nägu tisside vahel ja siis sai seljamassaaži :D

Lapsekandmine

Pärast seda, kui oma esimese laenutatud trikoolina tagasi andsin ja Ergobaby koti maha müüsin, oli meil järsku väga vähe lapsekandmisvahendeid. Loomulikult tuli seda olukorda parandada ja nii saingi endale järelturult sellise ägeda lina nagu Oscha - Katican Aster.

Sisuks on 56% organic combed cotton ja 44% superwash wool, mis teeb sellest imepehme ja sooja lina. Arvan, et kui Nora selles enam olla ei viitsi, hakkan seda sallina kasutama. Sobib juuksevärviga ka hästi :D

Veel on meil suure au sees Tula kott ja LennyLambi lapsekandmisjope! Me oleme Tonisega suhteliselt sama laiad, seega saame mõlemad M suuruses jopet omavahel jagada. See ei ole nii paks nagu need vene (ilovemum.ru) vatijoped, mistõttu ei teki telgi tunnet ja ka soojema ilmaga on täitsa ok. Usun ka, et kui tõesti peaks väga külm talv tulema, saan lihtsalt endale ühe kihi riideid juurde panna. Praegu piisab lihtsalt särgist või kleidist ning ka beebi on toariietes.

Deitimine

Kuigi meil on suhteliselt hea tugivõrgustik lapse kasvatamiseks, ei ole me seda praktiliselt üldse ära kasutanud. Õnneks mu ema on suhteliselt pealetükkiv (heas mõttes) ja käib iga laupäev Noraga jalutamas. Mida me selle paari tunni vaba ajaga teeme? Sööme voodis hommikust ja räägime sellest, kuidas meie tore beebi ikka kasvanud on. Aeg paarisuhtele...? Mm, ei. Seega sai nüüd organiseeritud üks korralik lapsevaba deit ühes Tallinna kõige armsamas restoranis, Rataskaevu 16.

Seal on endiselt kõige parem kõrvitsasupp

Seadsime endale ülesandeks kogu deidi ajal lapsest mitte sõnakestki Norast rääkida. Okei, päris nii hästi välja ei tulnud, aga korraks oli jälle see lõbus teismeliseromantika tunne :D

Mida teie ilma lasteta olles mehega teete?  Millest räägite? Mul järgmiseks deidiks inspiratsiooni vaja :D