2017?!

2017. aastal kõige enam skoorinud pildid Instagramis

Kui nüüd tagasi vaadata, sis 2017 on olnud suhteliselt hull aasta. Seda kõige paremas mõttes. Kui 2016 sai peamiselt kunstile ja karjäärile keskendutud, siis nüüd on mul ette näidata aasta jagu raamatumaterjali, hunnik häid pulmafotosid, reis Prantsusmaale ja tutikas beebi.

Ma ei kujutanud emaks olemist päris sellisena ette. Arvasin, et suurema osa ajast veedan ma kuskil ringi kärutades, imetades ja mähkmeid vahetades. Läks aga hoopis nii, et esimesed neli kuud tegin täisajaga beebi kõrvalt pilti, käisime sõpradega roadtrippimas, filmivõtetel, jne... Kui nii edasi läheb, võib selle järgmise lapse ka üsna varsti järele teha :D

Üks suuremaid tööalaseid projekte, millega ma 2017. aastat sisustasin, oli Sensa ajakirjale inspiratsioonikülgede kirjutamine. Lõpuks hakkas see mulle niiväga meeldima, et otsustasin raamatu kokku panna. Sensa küll lõpetas tegevuse, aga natuke peatükke on mul veel kirjutada ja ehk on kevadel isegi lõpptulemust näha.

Jaanuarikuus tulin rasedusega kapist välja ja alustasin blogi pidamist. Enne seda olin ma vahelduva eduga (paar korda aastas...) fotoblogi kirjutanud, aga kuidagi polnud nagu üldse motivatsiooni ja aega, nüüd Lionheartsiga on natuke paremini läinud. Eks ikka tuleb auke sisse, aga juba kord kuus ühe postituse kirjutamine on minu jaoks suur edusamm. 

MEGA rase mina, aprilli lõpus (Fotoraat pildistas)

Kui raseduse puhul 18 lisakilo välja arvata, läks ka sellega suhteliselt hästi. Mul polnud mingeid erilisi probleeme peale teise trimestri madala hemoglobiinitaseme ja ega ma sellest ka eriti aru ei saanud, energiat oli nii palju. Olen tagantjärele mõelnud, et võib-olla oligi see minu keha jaoks loomulik, sest kolmandaks trimestriks oli jälle kõik korras ja sain tänu sellele kodus sünnitada.

Kodusünnitus oligi minu meelest kõige meeliavardavam ja ilusam kogemus sellest aastast. Tänu sellele sai mu laps kõige pehmema ja ilusama sünni kogemuse. Ta sai maailma tulla meie oma kodus, turvaliselt ja hoitult. Me saime ise kõige üle otsustada ja mina ei pidanud oma hirmudega haiglate ees silmitsi seisma. Kavatsen ka kõik järgmised lapsed kindlasti kodus sünnitada, kui vähegi võimalik on.

Mälestus 22. mai hommikust

Töö poole pealt oli vägev aasta. Projekt, mille välja tulekut ma kõige rohkem ootan, on film Awaken, mida me vahelduva eduga juba eelmise aasta talvest jupikaupa Eestis oleme filminud. Kui hästi läheb, on järgmisel sügisel äkki juba esilinastust oodata :)

Veel tõi 2017 hulgaliselt pulmasid ning äratundmise, et tahan just sinna järgmisel aastal oma energia panustada. Long story short, mu suur unistus pildistada pulma Eestist väljaspool saab juba jaanuaris teoks. Kirjutan sellest varsti lähemalt ka.

Septembris sai täide viidud järjekordne suur plaan: beebiga reisile! Käisime kõik kolmekesi Rootsis ja Prantsusmaal, Nora nägi ära oma elu esimese missa (meeldis nii väga, et jäi magama) ja kastis varbad Vahemerre (ei meeldinud, hakkas karjuma). Igal juhul julgustas see mind ka edaspidi last igale poole kaasa võtma ja tänaseks tunnen, et ei ole selles midagi hirmsat, kui beebiga restorani või muuseumisse minna tahan.

Tonisega saab meil kohe-kohe täis kaks toredat aastat kooselu ning järgmisel suvel ootavad ees pulmad. Ma olen suur etteplaneerija ja seetõttu on meil enamus asju juba paigas :) eks peagi saab ka see kõik siia kirja pandud.

Mida uueks aastaks lubada? Enda egoga paremini hakkama saamist, rohkem vestlusi universumiga ja enesearengut vaimse poole pealt. Tahan olla oma tütrele parim võimalik ema (ja loodetavasti mõne aasta pärast veel vähemalt ühe lapse ema). Samuti tunnen, et nüüd oleks jälle aeg teha mõni fotoalane heategevusprojekt, mis seni erinevate asjaolude tõttu toppama on jäänud.

Veel loodan uuel aastal viis kilo alla võtta, vähem magusat süüa ja trenni minna, aga no kes siis sellest pärast pühi ei unistaks :D Mis teie uusaastalubadused on?

Lõpetuseks siia kolm mu lemmikpilti sellest aastast - Mirjam, Ingrid ja Fia :)