Pulmablogi, II osa

Nüüd on juba nagu päris

Eile jõudis kätte see kauaoodatud päev, kui saabusid meie pulmakutsed. Ilusale kvaliteetsele paberile prinditud, puhtad ja säravad värvid, spetsiaalse disainiga ümbrik... ja loomulikult ka üks kirjaviga eestikeelsetel kutsetel, mille eest mu sõpruskond ilmselt mulle elu lõpuni puid alla paneb :D Aga see poleks minu pulm, kui ühte ämbrit neil kutsetel poleks. Ma jätan esialgu selle ämbri saladuseks, võib-olla millalgi pärast pidu räägin sellest pikemalt.

Kutsed said tellitud Venemaalt sellise lehe kaudu nagu Weddywood. Kuna ma ise vene keelt eriti ei oska, aitas mind sellega üks hea tuttav, aga põhimõtteliselt ei ole seal midagi keerulist - saadad näited disainist, mis sulle meeldiks ning tekstifailid ja mõne nädala pärast ongi kutsed kohal. Kuna ma tegin viimati paberil kutseid siis, kui ma viieaastane olin ning naabruskonna lapsi oma sünnipäevale kutsusin, oli meil päris palju ideede edasi-tagasi põrgatamist ning teksti muutmist ja viimasel hetkel mingite asjade lisamist. Järgmine kord teeks juba kiiremini ja efektiivsemalt :D

Meie kutsed koosnevad siis kahest kahepoolsest kaardist, millel on kirjas aeg, toimumise koht, natuke lisainfot, päevakava ja pulmavärvid. Disain on nunnu, roosa ja vesivärvine.

Samuti on meil nüüd abielusõrmused. Need on tehtud meie enda kullast ja terakesest vasest ühe armsa Tartu kullassepa Kalle Kotselaineni poolt. Mul oli ulme idee, et Tonis võiks teha sellise ägeda pildi, kus sõrmused vette kukuvad ja kõik helendab vastu... meespool istus ligi pool tundi vannitoas ja tuli lõpuks ainult kahe fotoga välja. Mis seal ikka, idee on see, mis loeb. Nii kui nii Anete teeb meie pulmas paremad pildid ja see katsetus oli rohkem endale mängimiseks.

Veel tellisin netist sellised puidust väljalõiked, mis lähevad meie toolide külge. Klassikaline "Bride & Groom" oleks veidi liiga igav olnud ning see on just selline parajalt armas ning mitte liiga klišee.
Pakk tuli Hiinast paari nädalaga ning oli üllatavalt hästi kaitstud - olgugi, et tegemist on õhukese vineeriga, olid kõik tähed korralikult kinni ja terved. Mõni aeg tagasi tellisin sealtpoolt ka kaks krooni pildistamiseks, aga need said nii kõvasti vatti, et mõned kivid murdusid ära ning Tonis pidi neid parandama.

Ja eelmisel nädalal käisime koos floristi Dianaga pulmakohta üle vaatamas. Arutasime, kuhu millised seaded panna, mismoodi tammepuud kaunistada ja kui suur mu pruudikimp olema peaks (vihje: SUUR). Ka toit oli taaskord väga hea. Põhjaka menüü muutub regulaarselt ja seetõttu võib sealt lemmikuid leidma jäädagi - mina sõin sooja toortatra salatit paprika ja rukolaga ning ühest taldrikutäiest sai kõht nii täis, et magustoit ei mahtunudki enam. Millest on muidugi kahju, sest nende napoleoni kook on mu suur lemmik.

Pulmablogi, I osa

Foto: Anete Toming

Veidi rohkem kui poolteist aastat tagasi, 28. detsembril, palus Tonis mind endale naiseks. Ma naersin esialgu paar minutit järjest, sest nii tobe situatsioon oli, ja siis tuli meelde, et peaks jah ka ütlema.
Me olime põhimõtteliselt alati teadnud, et tahame lapsi saada ja abielluda, nii et midagi väga uut seal tegelikult ei olnud :D
Kuna mulle endale meeldib tegelikult tohutult pulmade korraldamisest lugeda, saigi siia beebiblogisse üks suur teema juurde tekitatud. Ma küll ei pea loodetavasti seda trianglit rohkem kui kord elus läbi tegema, aga ehk on pärast hea meenutada ja võib-olla ka kellegile teisele kasulik info.

Ma olen hästi varajane planeerija ning seetõttu sai üsna kohe pärast kihlumist pulmakoht, fotograaf ja külaliste list paika pandud. Üheks minu lemmikuks pulmakohaks ja restoraniks on alati olnud Põhjaka mõis ning pärast paari meilivahetust ja külastust sai ära otsustatud, et just seal võikski pidu teha. Algne plaan oli abielluda mõisa ees tamme all, aga nüüd on tseremoonia pool kolinud Kaarli kirikusse ja pisikesest hipipulmast on kasvanud korralik keskmise suurusega (vegetaarne) süldipidu.

Kuidas pulmafotograaf enda elu olulisemaks sündmuseks fotograafi valib? Eks ikka tutvuste kaudu. Ma olen Anete Tomingut alati imetlenud ning vähe on tegijaid, kes oma piltides sama hästi vahetut emotsiooni edasi annavad. Meil muid valikuid fotograafi osas tegelikult polnudki. Suvel tegime temaga ühe perepildistamise ka ja see ainult kinnitas me otsust. Hästi tore inimene on!
Külalisi on praeguse seisuga tulemas umbes 60, nende seas ka osa välismaalasi, seega tuleb meil kakskeelne pulmapidu. Jaak Aus Kaarli kirikust ütles kahjuks, et tema inglise keel jätab soovida ning seetõttu tuleb välismaalastel lihtsalt ette kujutada, mida tseremoonial räägitakse. Aga mis seal ikka, saavad hakkama.

This could be us but you playin'

Kleidiga läks mul nii hästi, et mul on neid tänaseks päevaks kolm tükki. Jep, nagu korraliku keskmisest rikkama hiinlase pulm, iga paari tunni tagant uus kleit... Kõigepealt tellisin nalja pärast netist ühe odavama kleidi, et näha, mida Aasia vabrikud üldse teha suudavad ja võib-olla saaks pärast üles panna pildi "expectations vs reality". Minu suureks üllatuseks tuli kohale väga korralik ja ilus boheemlaslikus stiilis kleit, mille ainsaks hädaks olid hiiglaslikud tissipolstrid ja pisut liiga suur rinnaümbermõõt, aga see kõik on väga kiirelt õmbleja juures kohandatav.

Teise kleidi ostsin Fankadelikust, nii-öelda "peokleidiks". Tegu siis lühikese vintage kleidiga, mida ka aastate pärast hea kanda. Ja kolmanda kleidi võitsin Facebookis :D Kuskil pulmagrupis lingiti AW Bridal'i loosi, auhinnaks omal valikul nende pulmakleit. Ma valisin suht esimese kleidi, mis silma jäi ning unustasin loosimise üldse ära, kuni 2017. aasta viimasel õhtul tuli teade, et mina olen võitnud ning tänaseks on kleit kapis oma tähtsat päeva ootamas. Kuna neil läks mu kleidi tegemisega puhkuste tõttu nii kaua aega, pakkusid nad ka mu pruutneitsidele tasuta kleite ja peakaunistusi. Ja kõik töö oli väga kvaliteetne ja ilus! Paar kleiti peab natuke väiksemaks tegema, aga muidu oleme väga rahul.

Mina ja Tonis turvalist hambapesu praktiseerimas

Suurem osa korraldamist on jäänud minu kanda, mis mulle ka väga hästi sobib, sest Tonis on oma elu jooksul käinud umbes kahes pulmas ning mina ca viiekümnes (neist ühes ka külalisena! Aitäh, Adele!) ja seetõttu on mul üsna hea ettekujutus sellest, mida ma saada tahan ning mis Eestis üldse võimalik on. Aga meil on ühine Pinteresti board ning ma küsin üldiselt kõigi asjade puhul Tonise käest enne üle, kas talle miski meeldib või mitte. Näiteks kirikus abiellumise otsus tuli pigem tema poolt, kuna ta on kogu elu luteri usu keskel üles kasvanud ning see tundus sellele väga loomulik jätk.

Minu praeguste ettekujutuste järgi tuleb meil üsna muinasjutuline pulmapidu, kus figureerivad metsloomad, lilled ja heleroosa värv. Rohkem ei hakka praegu rääkima, las midagi jääb üllatuseks ka :D Üldse on kõik nii põnev... ma pole varem nii suurt pidu korraldanud (näituse avamisel oli 50 inimest) ja suurem osa toimuvast on külalistele saladus.

Pulmareisile plaanime minna Islandile ning jääda sinna umbes viieks päevaks. See peaks loodetavasti olema piisav aeg nii Nora kui meie jaoks - pole me ju kordagi teda veel ööseks kellegi teisega jätnud, eks peab varsti enne reisi veel harjutama ka.

Nora seitsmekuune!

Tänaseks on Norat tervelt 71,5cm ja 8840g. Ta roomab, käputab, istub iseseisvalt ning eile ajas end tolmuimeja najal ka sirgelt seisma. Päris hull! Arvasin, et sellega läheb veel veidi aega, aga näed siis. Samuti on preilil nüüd ka üks hammas. Öösiti magab suhteliselt hästi ja nüüd on olnud ka paar ööd, kus ta polegi söömiseks ärganud. Kurb on see, et ise ma vahet ei tunne ja ärgates olen mõnikord isegi rohkem väsinud kui varem. Ju siis keha pole veel harjunud selle puhkamise tundega.

Kahju on veel sellest, et ma ei jõua nii tihti blogida, kui tahaks, seega proovin nüüd siia postitusse veidi rohkem kokkuvõtet teha.

Lisatoit

Kuskil viienda ja kuuenda kuu vahel sai beebi esimest korda lisatoitu. Ma olin suve lõpus jube tubli ja tegin püreed sügavkülma, ent paraku Noral sellest erilist vaimustust ei tekkinud ja suurem osa püreed läks igale poole mujale ja mitte beebi sisse. Noh, mis seal ikka. Proovisime veel mõned korrad, aga kuna lõpptulemus oli nii räpane, andsime alla ja läksime näputoidu peale üle. Palju mugavam! Jah, brokkoli puhul on ka põrand seda täis, aga õnneks on iga korraga sodi järjest vähem.

Näputoidu alguses maitsetega tutvumine.
Nüüd sööks ta ilmselt kogu selle taldrikutäie ära!

Lisatoidust oleme seni katsetanud kurki, tomatit, paprikat, avokaadot, brokkolit, lillkapsast, bataati, hurmaad, mandariini, ploomi, vaarikat, pirni, õuna, banaani ja toortatraputru. Seni pole me ühegi asja puhul mingit allergilist reaktsiooni ega seedimisprobleemi täheldanud. Ma muidugi katsun ka alati valida kas kodumaist või siis ökotoodangut. :)

Massaaž

Kuuenda kuu visiidil mainis perearst, et Noral on jalad pinges ja soovitas temaga massaažis käia. Saime saatekirja ITK-sse, aga seal on nende aegadega nii, et neid põhimõtteliselt polegi. Tegin siis veidi guugeldamist ja leidsin meist mitte väga kaugel asuva Mõmmila, mis pakub massaaži nii beebidele, lastele kui ka täiskasvanutele.

Marje Rohtla beebimassaaži teostamas.

Esimene kord läks päris hästi ja Nora lasi end selili ilusasti masseerida, aga täna käisime jälle ja ta ei viitsi enam üldse lage vahtida. Liikuva lapse puhul suhteliselt loogiline. Muudkui keeras end ümber, käputas minema ja istus. Lõpuks saime niimoodi tehtud, et ta istus mul süles, nägu tisside vahel ja siis sai seljamassaaži :D

Lapsekandmine

Pärast seda, kui oma esimese laenutatud trikoolina tagasi andsin ja Ergobaby koti maha müüsin, oli meil järsku väga vähe lapsekandmisvahendeid. Loomulikult tuli seda olukorda parandada ja nii saingi endale järelturult sellise ägeda lina nagu Oscha - Katican Aster.

Sisuks on 56% organic combed cotton ja 44% superwash wool, mis teeb sellest imepehme ja sooja lina. Arvan, et kui Nora selles enam olla ei viitsi, hakkan seda sallina kasutama. Sobib juuksevärviga ka hästi :D

Veel on meil suure au sees Tula kott ja LennyLambi lapsekandmisjope! Me oleme Tonisega suhteliselt sama laiad, seega saame mõlemad M suuruses jopet omavahel jagada. See ei ole nii paks nagu need vene (ilovemum.ru) vatijoped, mistõttu ei teki telgi tunnet ja ka soojema ilmaga on täitsa ok. Usun ka, et kui tõesti peaks väga külm talv tulema, saan lihtsalt endale ühe kihi riideid juurde panna. Praegu piisab lihtsalt särgist või kleidist ning ka beebi on toariietes.

Deitimine

Kuigi meil on suhteliselt hea tugivõrgustik lapse kasvatamiseks, ei ole me seda praktiliselt üldse ära kasutanud. Õnneks mu ema on suhteliselt pealetükkiv (heas mõttes) ja käib iga laupäev Noraga jalutamas. Mida me selle paari tunni vaba ajaga teeme? Sööme voodis hommikust ja räägime sellest, kuidas meie tore beebi ikka kasvanud on. Aeg paarisuhtele...? Mm, ei. Seega sai nüüd organiseeritud üks korralik lapsevaba deit ühes Tallinna kõige armsamas restoranis, Rataskaevu 16.

Seal on endiselt kõige parem kõrvitsasupp

Seadsime endale ülesandeks kogu deidi ajal lapsest mitte sõnakestki Norast rääkida. Okei, päris nii hästi välja ei tulnud, aga korraks oli jälle see lõbus teismeliseromantika tunne :D

Mida teie ilma lasteta olles mehega teete?  Millest räägite? Mul järgmiseks deidiks inspiratsiooni vaja :D

Perepildid

Nora, täpselt ühekuusena

Nagu ma kindlasti kuskil maininud olen, siis enda perepiltide suhtes olen ma väga laisk fotograaf. Milleks seda suurt kobakat Nikonit välja lohistada, seejärel avastada, et mälukaart on arvutis, aku üldse laeb teises toas, vale objektiiv ees... selleks ajaks, kui kõik eelnevalt nimetatud probleemid lahendatud, on situatsioon ammu muutunud ja perekeskset dokumentalistikat uuesti lavastada ei saa, eriti kui asi puudutab beebisid. Seega teen ma suurema osa beebipiltidest oma telefoniga, mis üldiselt alati käeulatuses on, ning mugavuse mõttes kutsun iga natukese aja tagant teisi fotograafe külla, et ise ka vahepeal pildile jääda.

Nora esimese kuu sünnipäeval käis meil külas Anete Toming, kes on ühtlasi ka meie tulevane pulmafotograaf. Tegime alguses mõned nunnud pildid kahekesi, seejärel lükkasime titele kleidi selga ja läksime kodu kõrvale parki puude alla kudrutama. Mulle jäi pildistamisest äärmiselt positiivne kogemus, kõik oli väga loomulik ja ükski emotsioon polnud üle pingutatud. Nüüd olen veel rohkem kindel, et meie pulma sai valitud jäädvustama õige inimene :)

❤

Nora on kuu aega vana!

Nora, täpselt 1 kuu värske

Täna kell 5:15 sai Nora ühe kuu vanuseks. Päevakangelane muidugi magas sel ajal hambad laiali (ja lapsevanemad samuti), aga mingi hetk üles ärgates suutsin ma end viia nii kaugele, et küpsetasin koogi, lükkasin tite kõrvale ja jäädvustasin selle harda, õnnistatud päeva igaveseks. Neiu magas kogu oma sünnipäevapeo muidugi maha.

Üks väga hästi toidetud ja endaga rahul titt.

Esimese kuuga on Nora juurde võtnud 1100 grammi ja viis sentimeetrit. 50 suuruses titeriided on vaikselt väikseks jäänud ja osad 62 suuruses juba kasutuses. Üle pea tõmmatavad bodyd ei olegi nii hirmsad, kui ma arvasin.

Preili sai sünnipäevakingiks uue kandelina, vannikäsna, klounimänguasja, lateksluti, eriti ökod niisked salvrätid ja suure paki jaapani mähkmeid. Ehk siis, Mustika keskuse Babycitys olid allahindlused ja kliendikaardiga sai esimeselt ostult lisaks 15% alla. Ma ei suutnud end tagasi hoida :D

Mida üks ühe kuu vanune beebi teha oskab? Üldiselt tuleb tal kõige paremini välja magamine ja söömine, aga me märkasime hiljuti, et Nora on hakanud veidi juba pead hoidma ja poolenisti naeratama. Arvestades seda, kui kurja näoga ta sündides ja esimesed kaks nädalat oli, on need naeratused seni kõik väga sürreaalsed olnud. Samuti tundub, et linas kandmine mõjub hästi ja nutmist jääb iga päevaga järjest vähemaks. Praeguse seisuga on mul kaks lina, kolmas tuleb varsti juurde, ja siis teen neist juba pikema postituse ka. Absoluutselt kõige paremad ja vajalikumad asjad minu beebiarsenalis!

Nora maailmavallutusplaane tegemas.
Tudukleit: Anu õmbleb / Tekk: Breden Kids

Ning ma ei ole kindel, kas asi on minu "söön-kõike-mida-tahan" toitumises või millegis muus, aga tundub, et Nora on pääsenud gaasiprobleemidest ning on tänu sellele suhteliselt chill beebi, kelle ainus suur soov on meie tähelepanu ja lähedus. See on täiesti okei. Raske on pigem minul, introverdina pole ma harjunud, et keegi võib minust nii sõltuv olla, aga eks iga asi nõuab harjumist :D

Emadus on omapärane. Ma ootasin ausalt öeldes mingit suurt ja kardinaalset muutust, et elu hakkab nüüd täiesti teistmoodi olema - aga kui välja arvata see, et meie kodu on nüüd natuke rohkem segamini ning meil on vaba aega vähem, on kõik endiselt samamoodi. Nii mina kui Tonis teeme tööd edasi, käime väljas. deidime, seksime... üleeile mängisime arvutimänge, laps magas samal ajal pesas õndsat und.

Piimakooma. Peegel on räpane ja ikka veel pakendist välja võtmata, ärge pange tähele

Muuhulgas leidsin siit blogist veel üles selle postituse, kus arutasin selle üle, millist kraami üks titt oma esimestel elukuudel vajama peaks. Enda üllatuseks väga palju pange ei pannudki. Ka sellest minimalistlikust nimekirjast on paraku kraami, mis nüüd täiega ebavajalik tundub, aga kui üks teatud neljarattaline välja arvata, siis tundub täiesti okei olevat :D

magamine - Nora tõepoolest magabki kahes eri kohas, päevavoodiks on Moosese korv Tonise töölaua kõrval ja ööseks meie voodi juures beebipesa. Korvhälli puhul on kiigutamisfunktsioon väga mõnus, kui laps vahepeal ise unest üles ärkab, hakkab häll kiikuma ja ta jääb uuesti magama. Ning pesa puhul meeldib mulle see, et seal on suured kõrged ääred ees, mis ühtlasi kaitsevad teda sealt välja veeremise eest ning neid saab kasutada ka küljetoena. Samuti on nii pesa kui ka korvi puhul suurteks plussideks võimalus neid kergelt ühest toast teise liigutada. Võrevoodiga sellist trikki päris ei tee.

Ka lambanahk on seni end igati tõestanud, kasutame seda vajadusel ka suvel hälli või vankrikorvi põhjas temperatuuri hoidmiseks.

Mida oleks võinud veel hankida? Rohkem beebitekke :D Mul oli alguses ainult kaks tükki ja arvasin, et neist piisab. Paraku on meie neiu puhul tegu kerge ülesööjaga, kes ärkab sageli piimaloigus, ja no mingi hetk on kõik nurgad märjad ja järgmisel hetkel kõik tekid pesus ja siis tuleb lapsele ööseks isa särk peale visata. Sobis küll, muide.

riided ja mähkmed - meriinovillast kraam on best shit ever. Õhuke, aga hoiab imehästi sooja. Kui puuvill läheb märjaks saades külmaks, siis meriino seda ei tee. Kahjuks oli mul meriinovillaseid riideid ainult esimeses suuruses varutud ja Nora kasvas neist välja, aga plaanin nüüd sügiseks ja talveks kindlasti veel osta.

Raseduse ajal sain päris tihti seda kuulda, et mis sa neist kleitidest ja kingadest ostad, ta nii kui nii ei kanna sul neid või kasvab kohe välja. Olgu, esimesed kaks nädalat ei kandnudki, sest meil oli kuumalaine ja kogu pere käis ainult pesu väel kodus ringi. Aga niipea, kui siin enam meeletult palav ei olnud ning ma vastsündinu võbelevat pead enam ei kartnud, hakkas igapäevane dress up pihta ning mul on isegi kahju, et ma 50-56 suuruses kleite ainult kaks tükki varusin. Täiega nunnu on!

Veel oli mul glamuurne plaan mingi hetk teha blogi jaoks võrdlus tava- ja korduskasutatavatest mähkmetest. Kuna kogu esimese kuu on neiu seedimine meenutanud pigem kajakat, olen seda võrdlust aina edasi lükanud :D Aga ega see tegemata ei jää, luban.

Muidu tavamähkmetest läheb kõik peale ja allergiat miski ei tekita, minu enda eelistuseks on kujunenud Naty mähkmed, kuna nad on sellised mõnusad, kuivad ja justkui paberist tehtud (tegelt on maisist, hehe).

Mähkimisest? Plot twist, mähkimislaud on siiamaani kapi taga ning me pole seda isegi kilest välja võtnud. Eelistame hoopis ühekordseid aluslinasid, mida saab hea õnne korral kasutada mitu korda. Ja no tõesti vahetad mähet seal, kus ette juhtub, meie puhul siis voodil, diivanil, laua peal, jne.

rinnapump ja lutid - mida ma ilma rinnapumbata teeks? Peseks põrandaid piimaga vist... Kuna ma ise pumba ostmiseni ei jõudnudki, sain Medela manuaalse emalt kingituseks ja sellest on saanud täielik elupäästja kõigil päevadel, kus a) piim uputab, b) ma tahan tööd teha või väljas käia, c) Tonis lapsega tegeleb. Iga tissipaar on loomulikult erinev, aga mina isiklikult pole seni märganud mingeid muutuseid oma piima koguses või lapse imemisvõttes aeg-ajalt pudelist toitmise pärast. Võib-olla on Noral lihtsalt suva ning minu rindadel samuti.

Luttidega on seis niru. Praeguse seisuga oleme proovinud seitset ja need kõlbavad ainult kodus paariks minutiks :D Ainus "lutt", mis sobib, on Tonise väike sõrm. Minu oma ei kõlba.
Ega seda lutti otseselt vaja ei ole, aga paratamatult tuleb beebiga väljas käies ette olukordi, kus ta ärkab täpselt viis minutit liiga vara üles, avastab, et ta on näljane ja demonstreerib kõige hüsteerilisemat kisa, mida üks paarinädalane on suuteline kuuldavale tooma. Just täpselt sellises situatsioonis tahaks korraks selle prundi ette suruda ja pääseda kaaskodanike hukkamõistvate pilkude eest.

However, there is hope. Leidsin eile poes käies juhuslikult Chicco pehme lateksluti, sellise pruuni ja mittemidagiütleva välimusega, ühtegi roosat ükssarvikut peal ei olnud. Esimene test kodus töötas nii hästi, et preili pani paari sekundiga luugid kinni ja jäi magama. Nüüd jääb üle ainult järgmist hüsteeriahoogu ühistranspordis oodata. Põnev!

vanker vs kandelina - võimalik, et superfancy Emmaljunga ei olnud nüüd just kõige vajalikum ost, kuna 99% ajast kannan ma last ikkagi linas, samas ei ole mul vankri kohta ühtegi halba sõna öelda ja paar korda oleme sellega ikka väljas jalutamas ka käinud. Lihtsalt mulle tundub, et vankriga on rohkem nussi kui rõõmu - kandelinas lapsega saab kiirelt pea ükskõik kus imetada, mähet vahetada, paari sekundiga bussi peale minna ning igale poole ära mahtuda, vankriga peab aga paratamatult otsima kaldteesid ja lifte, laiemaid sissepääsusid (meie maja eesuksest classic raamil EJ näiteks välja ei mahu :D), ootama järgmist bussi ja uste avamisel abi paluma. Võimalik, et kui ma oleks vinge kärumutt ja iga päev kümneid kilomeetreid vankrit lükata viitsiks, mõtleks ma teistmoodi. Aga praegu tundub igal juhul mõistlikum Nora paari sekundiga kandelinasse lükata, kus ta üldiselt kohe magama jääb, ja oma igapäevatoimetusi teha.

Mida oleks võinud teisiti teha? Osta veel vanem Emmaljunga (meie oma on 2012 aastast) ja mitte muretseda nii väga selle pärast, mis hinnaga see pärast järelturul läheb. Üle jäänud raha eest oleks võinud kandelinasid juurde osta :D

pesemine ja beebiapteek - kuigi meil oli mingi vann olemas, õnnestus meil täiesti juhuslikult taaskasutusest leida nelja euroga pisike beebivann, mis mahub täpselt meie dušinurka ja toetab lapse keha nii hästi, et vannitajal endal on käed vabad. Vahepeal peseme Norat hoopis duši all, talle väga meeldib ja paar korda on ta niimoodi ka magama jäänud :D Veel on kasulikuks osutunud kapuutsiga vannilina ja pehme merekäsn.

Beebiapteegi osas olin ma suhteliselt skeptiline. Mulle ei meeldi ravimeid niisama kokku osta ja seetõttu ei tulnud meie koju ennetavalt mitte ühtegi gaasirohtu. Ostsin saialilletinktuuri ja Bepantheni kreemi. Tulemus? Saialilletinktuuri ei kasutata tegelikult juba aastaid naba puhastamiseks (hoopis puhta voolava vee all pestakse) ning Noral ei tekkinud ei mähkmelöövet ega minul katkiseid nibusid.
Spetsiaalsed beebi küünekäärid? Useless. Ka neid palju soovitatud marlilapikesi silmade puhastamiseks ei ole siiani vaja läinud, kuna minu meelest on tal juba teisest elunädalast pisarakanalid avatud olnud ja nüüd need istuvad niisama. Ainsa asjana olen paar korda kasutanud füsioloogilist lahust, kui lapsel nina nohisema hakkab.

See apteegilist on muidugi väga individuaalne - kindlasti on lapsi, kellel kõike ülalmainitut ikkagi vaja läheb, lihtsalt meil joppas.

mänguasjad - Nora on vist veel liiga väike, et mängimise vastu otseselt huvi tunda, aga Tonis mängib temaga vahepeal "pitsa rullimist" (veeretab beebit voodil edasi-tagasi, titt täiega naudib), võimleb ja masseerib ning loobib teda ringi. Mina ei julge :D Küll aga oleme tasapisi tutvustanud peeglit ja Munari karusselli, mis mõneks ajaks kenasti lapse tähelepanu köidab.

Kui nüüd täiesti aus olla, siis ma ikkagi ostsin raseduse ajal korraliku mänguasjalao kokku. Puidust kõrinad, muusikariistad, pehmed loomad jne. Kuigi Noral on neist praegu suva, siis on see ladu uskumatult kasulikuks osutunud neil päevadel, kui meil on teised veidi vanemad beebid külas käinud :D

Nora peeglist iseenda peegeldusega tutvumas.
Rinna alt toetab TUUT padi.

Mida ma ei arvanud, et vaja läheb, aga pärast ikkagi läks?

vannitermomeeter - aga üldse mitte vee temperatuuri mõõtmiseks, vaid vankrisse, kuna need kipuvad soojade ilmadega pigem üle kuumenema. Ka talvel tekib vankris pigem termose-efekt ja see aitab lapse üleriietamist vältida. Või siis alariietamist.

beebi hari ja kamm - üllatus-üllatus, peanaha regulaarne harjamine aitab vältida beebikõõma teket. Ütleme nii, et ma kammin Norat siis, kui meelde tuleb. Loodetavasti hakkab ta kunagi end ka ise kammima.

ühekordsed rinnapadjad - keskkonnast hoolimine on tore asi, aga paratamatult ei pidanud ökobambusest pestavad rinnapadjad minu piimajõgesid kinni ning läksin üle tavaliste geeltäidisega variantide peale. Põhimõtteliselt on mul nüüd tisside peal mähkmed ja see on väga seksikas. Aga enam ei pea hommikuti loigus ärkama, hurraa!

pabersalvrätikud - taaskord söön oma sõnu beebi ökoloogilise jalajälje suhtes, aga mul ei ole seda aega piimalappide kokku kogumiseks, pesemiseks ja kuivatamiseks. Ja seda piima ikka voolab. Igale poole. Alguses proovisin lappidega, aga see piimalebra, mis pidevalt elamises ringi hõljus, läks natuke liiga paljuks :D niisiis kasutame nüüd paberit ja kõik on rahul.

tugipadi - seesama rohekassinine asi, mis Nora käte alt paistab, on kujunenud täiesti asendamatuks. Patja saab kasutada beebi selja taga, kõhu all, jalgade vahel... mulle meeldib eriti just tummy time selle peal teha, kuna selle peale toetudes on laps rahulik ja viitsib kõhuli kauem olla. Valmistajaks Sannale.

rõngaslina - kui esimest korda lapsekandmist pealt nägin, tundus mei tai kõige loogilisem valik. Juhuslikult sai minu esimeseks linaks hoopis pikk lina, mida peab ise siduma. Muudkui käisin ja kiitsin seda igal pool, kuni juhus mind lapsekandmise koolitusele viis ja rõngaslina selga sain. On tõepoolest palju kiirem ja mugavam ning ühekuuse lapse puhul ei ole ka seljal midagi tunda, raskus on väga ühtlaselt jaotunud. Soovitan sajaga!

jalatalla ja käelaba jäljend - vot sellest on täiega kahju, pidasin neid alati üsna mõttetuteks jubinateks ja nüüd kahetsen, et ära ei teinud, kuna Nora on juba täiega palju kasvanud ja tahaks tegelikult võrrelda, milline ta siis päris beebina oli. Kas ühekuuselt on liiga hilja neid teha? Ehk ei ole...? Krt, ma lähen vist poodi ikkagi...

Lapsega deidil. See oli muide esimene kord,
kui ma kandelinale toitu peale ajasin.

Juba lastega emad - mis on teie meelest sellised asjad, mis oleks võinud heaga ostmata jätta ja mida oleks võinud kindlasti varuda? :D Täitsa huvitav oleks teada.

Kodukootud beebipildid ja kümme päeva Norat

Nora fragmendid, 9. elupäev

Nii mina kui ka Tonis oleme aastaid pildistanud. Üks meist teenib sellega igapäevaselt raha isegi. Elutoa kapp lainetab objektiividest, välkudest, filmirullidest... mis te arvate, millega me 99% pilte oma lapsest teinud oleme? Loomulikult telefoniga. Esimene foto meie enda tehtud inimesest? Udune ja fookusest väljas iPhone klõps :D Õnneks oli meie perefotograaf Ruudu lapse teisel elupäeval Tallinnas ning tegi temast ja meist mõned fotod.

Kui Nora sai üheksa päeva vanaks ja ühel õhtul magama jäi, tuli meile mõlemile lõpuks meelde, et me tahtsime ju ka pildistada teda! Tonis haaras reflektori, mina keerasin kaamerale makroobjektiivi külge ja pildiralli läks lahti. Siinkohal meeletu respect beebifotograafidele, me ei hakanud riskima mähkmete ära võtmisega ja viskasime lapsele lihtsalt mingi valge kanga võimalikult kunstiliselt peale. Nüüd on vähemalt vastsündinu fotod tehtud.

Nora, kaks päeva värske. Foto: Ruudu Rahumaru

Nora muutub iga päevaga natuke. Hoiab silmi lahti, püsib kauem ärkvel, lepib mingite asjadega rohkem... sama pontsakas on ka, tänase seisuga on uuesti sünnikaalus (beebidel üldiselt langeb kaal pärast sündi kuskil 5-10% ja tuleb siis tasapisi tagasi). Paksu beebi rõõmud? Noh, saab topeltlõugade vahelt prügi ära koristada.

Suurem osa päevi ja öid on olnud meeldivad. Saad tite ning esimesed kuud võid unest ainult unistada... nah. Me magame täitsa hästi. Beebs ärkab tavaliselt ühe korra öö jooksul, sööb ja läheb siis magama tagasi. Oli muidugi üks päev, kus mina kassisin ja nutsin, beebi nuttis ega maganud, ja Tonis üritas seda kõike koos hoida. Õhtul tuli meile meelde, et hommikul jäi midagi tegemata, ja selleks oli loomulikult kurikuulus platsentakokteil :D Ma tõesti usun nüüd, et enam pole tegu mingi platseeboga ning minu puhul see organisöömine tõesti töötab.

Klassikaline näide värske ema elust.
Väljakasvanud juuksevärv, sassis voodi, toit magamistoas, BEEBI

Ilma kõhuta on veider olla. Seal, kus enne oli suur ja prink arbuus, on nüüd leivataigen. Õnneks see kahaneb järjepidevalt, aga esimestel päevadel oli ikka veel suhteliselt rase tunne. Loogiline oleks, et saan nüüd kõiki vanu kleite kanda, kõht ei jää enam ette ju? Oh ei, unusta ära, rinnad läksid just veel kaks numbrit suuremaks ja nüüd on isegi mu raseduse ajal ostetud pesu mõttetu. Käin ringi 42 suuruses pehme rinnahoidjatopiga, mõlemal pool kaks piimakogujat, sest rinnapatjadest jääb väheks. Seksikas!

Piimaga siinpool joppas ja kui kolmandal päeval ternespiim "pärispiimaks" üle läks, istusin ma voodil nagu ehmunud lehmake, ühes käes pump ja teises lapid, ning konkreetselt tilkusin igale poole. Enda peale, beebi peale, Tonise peale. Järgmisel päeval sai laps vahukoort oksendamiseni täis tangitud ja võimalik, et pääsesin seetõttu piimapaisust, katkistest nibudest ja kõigest muust vastikust, mis muidu paljudel naistel imetamisega kaasneb. Muuhulgas, kui kellegil kapsasupi isu on, siis mul istub nüüd üks kapsas külmikus, millega enam midagi väga teha pole. :D

Värske isa tutika beebiga. Foto: Ruudu Rahumaru

Tonis on maailma kõige suurepärasem isa. Mul vajub siiamaani iga päev karp lahti selle üle, kui hästi ta Noraga hakkama saab ning mul on tänu sellele võimalik end regulaarselt pesta, süüa teha (ja süüa!), väljas käia ja oma asjadega tegeleda. Beebi nutab? Daddy to the rescue. Ta hoolitseb selle eest, et ma piisavalt vett jooks ja puhata saaks, ning tuletab mulle aeg-ajalt meelde, et ema suhe iseendaga on kõige olulisem. Näiteks on mul tänase seisuga jalad raseeritud ja juuksed värvitud. Päris fantastiline tunne on ausalt öeldes.

Tänu Tonisele on mul olnud ka võimalik vaikselt tööle tagasi pöörduda. Esimesel pildistamisel oli meil kogu perekond kaasas, pesamuna magas rahulikult vankris und ja Tonis aitas stuudios asju ringi paigutada. Järgmise katsumusena jätan ta beebiga kolmeks tunniks üksi koju :D

Igatahes... selline siis see elu meil värske beebiga ongi. Ei midagi liiga pöörast (veel?) ja tänu sellele, et me mõlemad saame oma aega ise planeerida, on ka lapsevanema elukutse palju lihtsam. Ma igaks juhuks pole veel hakanud ette kujutama, milline olukord siis oleks, kui üks meist näiteks Soomes tööl käiks.

Juuksevärv ja unevõime: Toniselt.
Lõuad ja temperament: minult.