Alustasin postitusega juba ammu raseduse ajal ja nüüd viimaks tunnen, et olen sellega valmis saanud. Eks vahetu kogemus enda lapsega annab ka palju juurde. Üks asi on kõike netist lugeda ja teoorias hästi tubli ja tark olla, teine asi seda kõike omal nahal kogeda. Postitus on kirjutatud Montessori pedagoogika võtmes, mis soosib lapsekeskset kasvatust ja lihtsaid ning arendavaid mänguasju.
Mäng on lapse arengu seisukohalt väga oluline. Uuringud näitavad, et 75% aju arengust toimub pärast sündi ning kõik tegevused, millest laps osa võtab, stimuleerivad närvirakkude vaheliste ühenduste kasvamist. See kõik mõjutab peen- ja jämemotoorika arengut, keeleoskust, sotsialiseerumist, eneseteadvustamist, emotsionaalset heaolu, probleemide lahendamist ja õppimise oskust.
Mängu kõige tähtsam roll on aidata lapsel olla aktiivne, teha valikuid ja praktiseerida oma oskuseid täiuseni. Lapsel peaks olema lai valik erineva sisuga mänge (kunst, muusika, keel, füüsika, matemaatika, jne), sest see kõik aitab kaasa kompleksse ja integreeritud aju arengule. Mäng, mis ühendab omavahel sensoor-motoorse, kognitiivse ja sotsiaal-emotsionaalsed kogemused, on aju arenguks parim. Mäng on lapse töö ja mänguasjad on tema tööriistad. Mänguasjade abil õpib laps isennast, teisi inimesi ja teda ümbritsevat maailma tundma.
Vastavalt Montessori pedagoogikale on kõige olulisemad mängu tunnusjooned sellised:
* Vabatahtlik, nauditav, sihikindel ja spontaanne
* Avardab loomingulisust, kasutades selleks probleemilahendamist, sotsiaalseid, keelelisi ja füüsilisi oskuseid
* Aitab arendada uusi ideid, lapsel sotsiaalselt kohaneda ja emotsionaalseid probleeme ületada
Mänguasjad õpetavad lapsele järgmist:
* Saama aru, kuidas asjad töötavad
* Arendavad lihaskontrolli ja füüsilist tugevust
* Kasutama loomingulisust
* Probleemide lahendamist ja koostööd teistega
* Mängu sisu peaks tulema lapse enda kujutlusvõimest ja kogemustest
Tänapäeva laste mängukogemus on paraku väga erinev nende vanemate omast. Elektroonilise meedia (televiisor, videod, arvutimängud, internet jms) pidevalt laieneva mõju tõttu veedavad lapsed suurema osa ajast passiivselt või siis minimaalselt suheldes, kasutades selleks klaviatuuri või mängupulti. Ka nende mänguasjad on sageli varustatud väikeste arvutitega, mis mängukogemuse ette dikteerivad. See aga võtab lastelt võimaluse struktureerimata loominguliseks mänguks ning individuaalseks mänguajaks. Vanemad peavad mõistma oma lapse mänguvajadusi ja pakkuma neile selle jaoks sobivat keskkonda.
Imiku heli-, nägemis-, tundmis-, maitse- ja lõhnataju on uus, värske ja terav. Kui lähtuda Montessori põhimõtetest, võiks mängunurgast välja jätta kõik lelud, mis vilguvad ja laulavad ning on tehtud elutust plastikust või muust sünteetikast. Need on lihtsalt väikese beebi taju jaoks liiga rõhuvad ja ülekaalukad. Kui hoida mängutuba rahuliku ja vaiksena ning tehisliku stiimuli minimaalsena, on meil võimalik panna rohkem rõhku beebi kõige olulisemale mängule - sidemele tema vanematega.
Kui beebid natuke suuremaks saavad, hakkavad neid peale ema ja isa ka muud asjad huvitama. Ka sellisel juhul kehtib pigem printsiip less is more. Väikese lapse jaoks piisab täiesti paarist mänguasjast, pildist ja pehmest tekist, mille peal maailma avastada. Ka õue minnes on juba üks väike lilleõis tema jaoks terve aed. Montessori põhimõtteks on järgida seda, mille vastu beebi huvi tunneb ja liikuda nende tempos kaasa. Meie saame vaid jälgida, kuidas laps füüsilist maailma avastab ja seda rõõmu nendega jagada.
Miks võiks mänguasju olla pigem vähe?
1. Mida vähem mänguasju, seda loomingulisem laps on. Kui lapsel on liiga palju asju, võib see takistada loovuse arenemist. Saksamaal viidi üheksakümnendate alguses erinevates lasteaedades läbi eksperiment, kus lastelt võeti kolmeks kuuks kõik lelud ära. Kuigi alguses oli neil igav, siis juba paari päevaga oli olukord muutunud ning lapsed hakkasid toolidest ja tekkidest telke ja koopaid ehitama ning seeläbi taas oma loovust rohkem kasutama.
2. Tähelepanuvõime on pikem. Kui tutvustada korraga liiga palju mänguasju, võib tähelepanuvõime sellest kannatada saada. Laps ei pruugi täielikult tema ees olevat lelu väärtustada, kui riiulil või matil on veel loendamatu hulk ägedaid mänguasju, mille kõigiga mängida saaks.
3. Lapsed, kellel on vähem mänguasju, arendavad kiiremini sotsiaalseid oskuseid ja loovad nii teiste laste kui ka täiskasvanutega paremaid suhteid.
4. Asjade hoidmine ja nende eest hoolitsemine - kui inimesel on liiga palju asju, on loogiline see, et ta ei hoia ega hinda neid eriti, kuna asendus on alati käeulatuses. Soovitus: kui sul on laps, kes oma mänguasju pidevalt lõhub, võta neist suurem osa ära, ja vaata, mis juhtub.
5. Tekib suurem huvi lugemise, kirjutamise ja kunsti vastu. Kui mänguasju pole palju ning need vähesedki on pigem naturaalsed (st ilma kellade ja viledeta), huvitub laps tõenäoliselt rohkem raamatutest ja kunstist.
6. Lapsed on leidlikumad. Ka koolitundides ei saa õpilased lihtsalt probleemile vastust, vaid neile antakse vahendid vastuse leidmiseks. Mängus saab sama põhimõtet rakendada. Mida vähem mänguasju, seda leidlikum peab laps olema, et ainult käesolevate vahenditega probleemile lahendus leida.
7. Lapsed tülitsevad vähem. See võib tunduda vastuoluline ja paljud vanemad usuvad, et kui mänguasju on palju, ei lähe õed-vennad nende pärast tülli, sest valikut on rohkem. Kahjuks juhtub siiski pigem hoopis vastupidine - lapsed kaklevad ikka mänguasjade pärast - ning iga kord, kui me paneme mängunurka uue lelu, anname me lastele järjekordse võimaluse oma "territooriumit" kindlustada. Lapsed, kellel on vähem mänguasju, peavad neid õdede-vendadega jagama ning seetõttu õppima koostööd tegema.
8. Väheste mänguasjadega õpivad lapsed sihikindlust, otsustavust ja kannatlikkust. Kui asju on liiga palju ning mõni mänguasi on liiga keeruline, on lihtne see kõrvale visata ja uus ning mõni kergem asemele võtta.
9. Lapsed on vähem isekad. Lapsed, kes saavad kõike, mida nad tahavad, võivadki jääda uskuma, et neil on kõigele õigus.
10. Lapsed, kelle kodu pole täis mänguasju, on rohkem altid õues mängima ja looduses avastama. Tõenäoliselt on neil ka suurem huvi trennitegemise vastu.
11. Rõõmu saab ka mujalt kui mänguasjapoest! Tänapäeva kiires elutempos on vanematel mugav lapsi mänguasjadega premeerida, aga seeläbi õpetame neile ainult seda, et rahaga on võimalik kõiki soove ja tahtmiseid osta.
12. Sul on puhas ja korras kodu. Kõik lastega inimesed teavad seda probleemi - mänguasjadest koosnev segadus võib väga kiirelt kogu maja üle võtta. Mida vähem mänguasju, seda vähem koristamist!
Nii et millest siis alustada võiks?
Üldiselt esimestel elunädalatel ei tee beebid peale söömise ja magamise eriti midagi ja parimaks mänguasjaks on ema-isa, aga võib juba tutvustada esimesi Montessori karusselle. Selles vanuses ei tee nad veel karussellikujukestel vahet, mistõttu on nunnud tiirlevad karud suhteliselt mõttetud, küll aga on liikumine ja värvid abiks mustrituvastuse ja käe-silma koordinatsiooni arendamiseks. Head karussellivärvid on näiteks must ja valge oma suure kontrasti tõttu - beebid lihtsalt näevad neid kõige paremini.
Samuti meeldib beebidele muusika. Juba emaüsas beebidele muusika mängimine võib kaasa aidata närviühenduste arengule ja seetõttu võtavad paljud vanemad ette Mozarti ja Beethoveni sümfooniad, et lapse kõrge IQ kindlustada. Mina isiklikult sellesse väga ei usu, aga see-eest mu ema kuulas kogu raseduse pühalikult klassikalist muusikat.
Kuskil teise ja kolmanda elukuu vahel hakkavad beebid vaikselt asju haarama. Mõnel tuleb see lihtsalt ja kiirelt, teisel läheb rohkem aega. Nad toovad esemeid mõneks hetkeks suhu ja lasevad siis jälle lahti. Kõik, mille nad kätte saavad, lõpetab tõenäoliselt ka suus. Haaramise õpetamiseks on sobilikud näiteks haaramiskõristid, Oball, BabyBjörni tooli mängukaar.
Umbes kolmandaks elukuuks on beebid avastanud oma käed ja suu. Üks nende lemmiktegevustest võib olla käte ja varvaste suhu toppimine. Selleks ajaks hakkavad nad enamasti ka rohkem oma ümbrusest aru saama ning vastama kõditamisele ja muudele mängudele. Nüüd on ka hea aeg rohkem interaktiivsete mänguasjade ja tegevuste tutvustamiseks. Suurem osa beebisid juba kõhuli olles pead küllaltki kaua üleval hoida ja nende jaoks on see suur maailmapildi muutus - kujuta ette, et oled ise kogu elu lage vahtinud ja nüüd on järsku kõik teistpidi.
Paljud beebid võivad hakata imetamise ajal emasid näpistama ja juukseid kiskuma. Vältimiseks võib proovida imetamiskeesid kanda, sest need annavad beebile midagi muud näppida, ema ei saa haiget ning beebi nägemis- ja kompamistaju areneb. Samuti võib nüüd hakata rohkem raamatuid lugema, või siis nendega alustada, kuna selleks ajaks suudab beebi erinevates kaugustes olevatele objektidele fokusseerida ning ta võib hakata sõnu häälitsustega seostama.
Ka käes hoitavad mänguasjad on head. Üldiselt saab beebi selleks ajaks juba aru mänguasjade erinevusest. Võib tutvustada erinevate tekstuuride ja suurustega mänguasju, mida ta saab iseseisvalt kasutada. Käte ja silmade koordinatsioon areneb. Head mänguasjad on näiteks peeglid, erineva tekstuuriga pallid, kellukestega kõristid.
Kuuenda ja üheksanda elukuu vahel hakkavad imikud tavaliselt iseseisvalt istuma ja roomama. Areneb peenmotoorika, näiteks suudavad nad siis juba kahe sõrmega asju haarata.
Selles vanuses võib tutvustada erinevaid mänguasju, mis õpetavad teda n-ö "arutlema" - beebi saab nüüd aru, et ese võib olla millegi taga ning et asjad võivad olla üksteise sees. Lase tal mängida mänguasjadega, mida ta peab uurima ja lahendama. Montessori põhimõtete kohaselt sobilikud mänguasjad on näiteks erineva suuruse ja kujuga klotsid, ladumistopsid ja motoorikakeskused. Nii mõnigi beebi on selleks ajaks juba liikvel ja roomamise/käputamise motiveerimiseks sobivad kõik mänguasjad, mis ise eest ära liiguvad (näiteks autod, ratastega loomad jms), aga ka pooltühi veepudel teeb edukalt töö ära.
Üheksakuused kuni aastased beebid on maailmast juba rohkem huvitatud ja neile meeldib sedaavastada. Nad oskavad nüüd ümbritsevaga suhelda ja see on väga põnev! Kui neile midagi meeldib, võivad nad tegevust lõputult korrata.
Selles vanuseastmes võiks pakkuda mänguasju, mis mingisugust heli vastu teevad - näiteks muusikariistad on väga hea valik. Montessori põhimõtete järgi ei ole küll tehislikud mänguasjad soovituslikud (à la plastmassist auto, mis nupuvajutuse peale sireeni laseb), aga kõik selline häälitsev ja vilkuv läheb kindlasti lastele sellises vanuses peale ning õpetab seost põhjuse ja tagajärje vahel.
Ka koordinatsiooniharjutused on olulised. Beebidele meeldib asju lükata ja tõmmata ning mänguasjad, millega mängimiseks peab kogu keha kasutama, motiveerivad neid kõndima. Veel lähevad kindlasti peale ladumismängud.
Osad lapsed oskavad selles vanuses juba lihtsamaid sõnu öelda, näiteks "emme" ja "ei". Julgusta lapse kasvavat sõnavara mängudega, mis aitab keelel areneda. Montessori pedagoogika järgi on selle jaoks kõige paremad raamatud, aga jälgima peaks seda, et tekst oleks lihtne ja pildid realistlikud (näiteks multikategelaste piltidega raamatud ei sobi).
Samuti hakkavad nad selles vanuses täiskasvanuid jälgima ja imiteerima. Sobivad kõik mänguasjad, mida laps päriselus ära tunneb - näiteks hari ja kühvel, ostukäru, mängutelefon jms.
Mis mänguasjad meie oma koju lubanud oleme?
Kuigi siit postitusest võis praegu päris karm mulje jääda, siis nii radikaalsed me siiski pole ja meie laps saab soovi korral mängida ka, oh õudust, paari plastmassist leluga. Eelistan ise osta pigem naturaalsest materjalist asju, aga näiteks Oballi, mis oli haaramise õppimisel väga suureks abiks, ei tehtagi üldse muust kui silikonist.
Siin pildil siis põhilised praegu teemas olevad mänguasjad. Taga kaks motoorikakeskust (need küll veidi vanemale lapsele, aga Nora tunneb juba praegu nende vastu huvi), esiplaanil vasakult paremale kaks kõristit, Montessori uss (seda saab painutada igatpidi, arendab peenmotoorikat), ladumistorn (ka pigem veidi vanemale lapsele, aga läheb juba praegu peale), jonnipunn-kloun (veereb eest ära, hea roomamise motiveerimiseks), Oball ja mingi lihtsam kõristi.
Mängimise ajaks olen tavaliselt ette andnud 2-3 erinevat asja ja siis jooksvalt neid vahetanud, kui näen, et esimesed enam huvi ei paku. Eks praegu on veel rohkem ka selline faas, kus Nora paneb lihtsalt asju suhu või peksab neid vastu põrandat. Võib-olla varsti läheb mängimine huvitavamaks ka :D
Mänguasju olen saanud nii Eestist kui ka Aliexpressist, viimases hinnad veidi odavamad ja valik suurem. Mõne lapsevanema jaoks on see kindlasti mõistetamatu - kuidas saab niimoodi Hiinast mürki tellida ja lapsele mängimiseks anda? - aga tegelikult on suurem osa lasteasju Hiinas valmistatud, meie enda riided on tõenäoliselt sealt pärit ja elus oleme seni kõik.
Ma muidugi soovitaks Aliexpressist ostetud asjad enne kasutamist läbi pesta, eriti, kui tegu on millegi sellisega, mis võib lapsele suhu sattuda.
