Pulmad

Need pildid ja kõik järgnevad on tehtud meie pulmafotograafi Anete Tomingu poolt

Nagu siin vahepeal eelmises postituses selgus, siis oleme Tonisega ametlikult abielus olnud juba üle poole aasta.

Meie pulmakuupäev (8.09.2018) tuli suht täiesti lampi. Meie ametlik "deitima hakkamise" kuupäev on üldse kuskil aastavahetuse kandis ja talvel abiellumine on külm ja tüütu. Mina tahtsin sügisel abielluda ja Tonis oli nõus.

Me planeerisime pulmi umbes poolteist aastat ja kuigi tundus, et see on piisavalt aega kõige jaoks, siis enamik häid ideid tuli ikkagi paar kuud enne pulmi ja viimase minuti tegutsemist oli ka rohkem, kui mulle meeldinud oleks. Kui ma peaks kõike uuesti tegema, palkaks kindlasti pulmakorraldaja ning võib-olla abielluks üldse kahekesi :D

Igatahes, siin siis meie pulmapäev.

Me olime ettevalmistusteks rentinud ühe airbnb Kalamajas, millel oli selline mõnusalt hipsterlik vibe. Kõik meie pruutneitsid ja peiupoisid olid hommikul seal koos, et väike grimm näkku saada. Meid tegid ilusaks juuksur Grete Liis Kuurme ning meikarid Anna-Maria Tagu ja Marii Lotta. Minu meigi tegi Maret Ubaleht.

Mul oli pulmas kokku kolm kleiti. Tegelikult alguses ei pidanud üldse nii palju olema... arvasin, et piirdun kahe kleidiga, millest teine on nagu "igaks juhuks", kui esimene kleit liiga ebamugav on.
Aga juhtus nii, et võitsin veel lisaks eelmise aasta lõpus AW Bridal'i Facebooki loosi, kus auhinnaks oli pulmakleit. Mis mul ikka üle jäi, valisin siis sellise, millega kirikus uhke oleks kõndida. Nad olid väga lahked ja saatsid veel juurde kingitusena pruutneitsidele nende mõõtude järgi õmmeldud kleidid, peaehted ja mulle pika loori. Note to self: loor on ainult teoorias hea mõte, ma kiskusin selle esimesel võimalusel pärast laulatust peast ära (ja rikkusin sellega oma soengu, sorry Grete Liis :D).

Piltidel olev kleit on siis mu esimene kleit, mida kandsin kirikus ja õhtusöögi ajal. See viimane oli viga, kuna kleidi sees oli korsett ning ma tahtsin kõik kolm käiku kindlasti ära süüa.

Tonise ülikond on pärit Gowri butiigist.

 

Me otsustasime Tonisega, et ta ei näe mind enne tseremooniat kleidis. Kuna Tonisele ei meeldi merineitsi stiilis kleidid, oli mitu nädalat pingeline olukord, kus ma hirmutasin teda sellega, et mu kleit on ikka merineitsi lõikega ning siis ta peab altari ees head nägu tegema ega tohi ära joosta.

Vedas tal, mu kleit ei olnud merineitsi lõikega.

Meie laulatus toimus Kaarli kirikus, kus me ka eelnevalt leeris käisime. Mina olen veel selle kirikuga seotud nii palju, et kui ma Prantsuse Lütseumis käisin, oli see meie kooli "kodukirik" ja seetõttu tundus igati loogiline selle koguduse liikmeteks hakata. Tonise kirik on kaugel Massachusettsis ja sinna minek oleks veidi tüütu olnud.

Laulatusest ei mäleta ma enam mitte midagi, kuna ma olin lihtsalt nii närvis. Tean, et mu sõbranna mängis viiulil koos oreliga Lana Del Rey lugu "Young and Beautiful" ja mina jalutasin oma sõbra Miku kõrval sisse. Mingi hetk vist ütlesime teineteisele jah-sõna ja siis oligi järsku kõik läbi. Kes tahab kuulda, kuidas see lugu oreli ja viiuli peal on, siis lindistust saab kuulata siit.
Viiulil Maris Viisma, orelil Marika Kahar.

Pulmapidu toimus Põhjaka mõisas, mis on mulle alati muljet avaldanud oma kodumaisete ja samas erakordse toiduga. Ja seal on kõige mõnusam boheemlaslik mõisaatmosfäär, mida väga kuskilt mujalt ei leia. Dekoratsioonid tegime enamjaolt ise ning andsime seejärel oma floristile Diana Helistele vabad käed nende paigutamise ja lilledega kaunistamise osas.

Muide, mul oli hästi äge kimp ka. Palusin Dianal sinna sisse ühe sukulendi panna ja tegin veel üsna täpsed ettekirjutused, kuidas see peab olema veidi ebatavalisem ja rippuva umbrohuga ja mida kõike veel... pärast tseremooniat lendas kimp peokohas vaasi ja avastasin ta uuesti alles hilja õhtul. Aga! Sellesama sukulendi panime hiljem kodus potti ja nüüd ta on juba kenasti suureks kasvanud.

Meie pulmaautoks oli mu sõbranna 1967. aasta Imperial Crown, mis on tõenäoliselt üks maailma kõige ilusam ja mugavam auto. Kuldsed pildiraamid ja geomeetrilised laternad laenas Valguspall, menüüd ja loomadega lauakaardid disainisin ise. Tätokate baar oli tõenäoliselt peo üks suurimaid hitte - ka kõige tätokakartlikumad külalised lahkusid lõpuks ikka pildiga. Kohakaartideks ja ühtlasi ka wedding favour'iteks olid meil väikesed sukulendid, mis paljudel külalistel siiamaani alles on.

Toitu oli kolm käiku. Alustuseks tomatisupp, seejärel vastavalt sööja toiduvalikule praejuust, köögiviljad või valge kala ning viimasena buffet' stiilis suupistelaud igasuguste hummuste ja muu hea-paremaga. Põhjaka oli toitude osas väga vastutulelik ning arvestasid sellega, et meil oli omajagu veganeid ja niisama mittelihasööjaid ja kohandasid menüü vastavalt sellele.

Külalisteraamatu asemel oli meil hoopis üks vana kirjutusmasin, mille Tonise isa korda tegi. Nüüd on meil kolm täiskirjutatud lehte, mis varsti raamitud saavad ja siis peab edasi mõtlema, kuhu seina need panna. Lisaks värvisime ühe veneaegse gloobuse mustaks ja sinna peale sai kuldsete markeritega kirjutada.

Ilupiltidega on aga nii, et me põhimõtteliselt unustasime neid teha. Kui parasjagu pulmaeksam käis, jooksime kiirelt maja taha ning tegime paar pilti... ja siis läksime juba tagasi, sest tundus, et aega üldse pole ja programm peab kogu aeg käima. Suur viga :D Eks me teeme need ilupildid siis mõni teine päev ära ja loodetavasti kuskil Eestist väljaspool.

Pärast pulmaeksamit pidasid mõned meie sõbrad kõnesid (jälle, mitte ühtegi sõna ei mäleta, peale selle, et vahepeal oli naljakas - seega, Indrek ja Birgitta, kui te seda postitust lugema satute, siis võite mulle kirjalikus vormis oma kõned ka saata :D) ning eesti pulmale kohaselt mängisime kingamängu ja tegime veel lisaks pulmabingo. Kui pulmaeksam oli lihtsalt valikvastustega kontrolltöö, siis bingo oli juba palju keerulisem ning külalistel tuli vastavalt ühel lehel antud kirjeldustele (nt keegi, kes on vegan; vasakukäeline; kirjutanud raamatu, jne) üles otsida sobiv inimene. See, kes esimesena kõik ruudud täis sai, oli võitja. 

Pärast bingot läks välja ka pruudikimp. Selle jaoks andsid vallalised neiud oma nimedega bingolehed mulle ning ma valisin pimesi järgmise pruudi, kelleks sai Mia. Loodan, et siis septembriks on pulmakutset oodata...

Kui normaalne eestlane toob pulmaviinad Lätist, siis meie tõime pulmabändi lõunanaabrite juurest. Pirmais Kurss on "nagu nooremapoolne Leto Svet". Lisaks lätikeelsetele originaallugudele mängisid nad ka Wonderwalli ning ühe Ed Sheerani loo. Seejärel sõime pulmatordi asemel sõõrikuid (aitäh Suhkrupatt ja Donuts.ee) ning õhtu lõpetasid Mick ja Angeelia oma akustilise setiga.

Mulle väga meeldis niimoodi abielluda, et pulmapäev kestis ainult pool päeva (laulatus oli kell 14 ja õhtu lõppes kell 23). Sai normaalsel ajal koju magama minna ega pidanud kella neljani öösel ühtegi purjus sugulast kantseldama. Aga kui ma saaks mõned asjad teistmoodi teha...

1) PULMAKORRALDAJA. Punkt. See aeg, higi ja vaev, mis ise kõige organiseerimise alla läks, ei olnud seda kokkuhoitud raha väärt.

2) Rohkem aega pulmas iseendale! Kuigi külalistele tundus meie pulmapäev suhteliselt chill, siis ma ei mäleta hetkegi, kus ma oleks saanud niisama hinge tõmmata ja elu üle järele mõelda.

3) Tee kompromisse. Tegelikult ei ole üldse vahet, kas lindid pulmakimbu ümber on pärissiidist ning 100% vanaroosat. Ma pingutasin dekoratsioonidega natuke liiga üle.

4) Baar tuua sinna, kus on bänd ja pidu. Meil ei oleks see Põhjaka mõisa ülesehituse tõttu kahjuks võimalik olnud, aga see oleks ära hoidnud selle, et inimesed bändi ajal baari jooki võtma lähevad.

5) Müüa maha üks neer ja kutsuda Tommy Cash esinema. Ma olin tol ajal väga suur Tommy fänn ja kui keegi oleks mulle andnud umbes ühe neeru jagu raha, oleks ma ilmselt ka kuidagi ta valgel hobusel sinna kohale saanud. See oli nali. Võib-olla.

Aga mis mulle kõige rohkem meeldis...

1) HELIMEES. Mickuga tuli kaasa tema helimees Sigfried Kesküla, kes tegi soundi ka lätlastele ning ühtlasi tõi kohale kõik vajaliku tehnika ning mõistis minu soovi tuua bändialale perfektne soe valge valgus värviliste LED-tulede asemel. Sorry, aga erkrohelised ja lillad LED-id ei ole lõbusad ega ilusad, vaid teevad kõik läheduses viibijad näost laiguliseks.

2) Sõõrikud! Me otsustasime klassikalise pulmatordi vahetada ameerikapäraste maiustuste vastu, mida ei pea lahti lõikama ja söömiseks järjekorras seisma. Need olid nii head. Päriselt ka.

3) Norat ei olnud peol. Arvan, et see oli ainuõige otsus, kuna sellises vanuses oli ta veel üsna korralik kleepekas ning ei meie ega tema poleks suutnud pidu nautida.

4) Meil ei olnud pulmaisa ega õhtujuhti. Kuna enamik pulmakülalisi juba tundis üksteist, ei pidanud ma mingeid tutvumismänge vajalikuks ning saime külaliste karjatamisega sõprade abiga suurepäraselt hakkama.

5) Kinginimekiri! Mulle endale ei meeldi raha kinkida ja tean, et paljudele mu sõpradele on see samuti ebamugav, seega seadsime MyRegistry lehel üles oma kinginimekirja, kus oli valikus erinevaid kingitusi konserviavajast trühvlikoolitusteni. Raha on muidugi tore kingiks saada (ja seda meile ka kingiti), aga veel ägedam on panna seina oma lemmikkunstniku maalid või uinuda sõprade kingitud pardi udusulgedest padjal.

Meie pulma eelarve oli umbes 10 000, aga tänu tutvustele, erinevatele diilidele ja paljude asjade ise tegemisele läks kokku umbes 6000-7000. Lõviosa rahast läks toidu, alkoholi, muusika ja helitehnika peale. Üldiselt võib pulmasid korraldades julgelt arvestada ca 1000 eurot iga teenusepakkuja peale ja siis veel eelarvele igaks juhuks 10% otsa kirjutada, kuna nii kui nii läheb enamik eelarveid lõhki.

Külalisi oli kutsutud veidi üle 60 ja suurem osa neist tuli ka kohale. Andsime pea kõik kutsed personaalselt üle. Save the Date kutsed saatsime digitaalselt välja aasta alguses ja tänu sellele said inimesed varakult puhkuseplaane teha. Kuigi meie pulm oli laupäeval, nii et ega seal erilist vahet vist poleks olnud.

Meie pulmavideo autoriks on Elina Kasesalu ning laul taustal on loomulikult Pirmais Kurssi "Sapnu Auto Peugeot" (Unistuste auto Peugeot). Kes tahab nende õiget videot vaadata koos eestikeelsete subtiitritega, siis seda näeb siit.

Fotograaf: Anete Toming
Videograaf: Elina Kasesalu
Pruutpaari jumestus: Maret Ubaleht

Pruutpaari soengud: Grete Liis Kuurme

Pruutneitside ja peiupoiste meik-soengud: Marii Lotta, Anna-Maria Tagu

Tseremoonia: Kaarli kirik

Peokoht: Põhjaka mõis
Sõrmused: Kalle Kotselainen

Florist: Diana Heliste

Muusika: Pirmaiss Kurss ja Mick & Angeelia Pedaja
Helimees: Sigfried Kesküla

Dekoratsioonid: Ise tehtud + Valguspall