Postpartum

Nagu isa, nõnda tütar

Sünnitusjärgne periood on huvitav ja põnev aeg. Osadel kulgeb kergemalt, teistel raskemalt. Tihti kutsutakse neid esimesi nädalaid ka neljandaks trimestriks (õnneks ei tähenda see enam rase olemist, huuh!), mis kestab kaks kuni kuus nädalat ja selle aja jooksul naise keha taastub ja harjub beebiga. Toon siinkohal välja postpartumi kõige vahvamad ja ootamatud osad, tähistamaks jõudmist tagasi raseduseelsesse kaalu, ja meenutuseks iseendale ja motivatsiooniks teistele rasedatele :D

Kõht - ka kõige utoopilisemates unistustes ei tõmbu see piirkond paari sekundiga vanadesse mõõtudesse tagasi ning mõnda aega tuleb puusadel leivataignat meenutavat vatsakest kaasas tassida ja proovida seda kuidagi vanadesse riietesse mahutada. Ning nii mõnigi naine, kes on kogu raseduse jooksul pääsenud venitusarmidest, avastab end just nüüd vahvate tiigritriipudega, mille vastu ei aita ussi- ega püssirohi. Võin siinkohal käe tõsta. (Samas, mida ma virisen, ise tahtsin venitusarme mälestuseks.)

Lohhiad - täpselt sama rõve, kui kõlab. Tegu siis emaka sünnitusjärgse suurpuhastusega, mis sarnaneb mitme nädala pikkusele kitse ohverdamisele. Välja lendab verd, lima, platsentajääke, teemanteid, dollareid ja šokolaadiglasuuriga sõõrikuid. Lõbusat vürtsi lisab see, et lohhiad võivad ära lõppeda ja siis kaks tundi hiljem täie rauaga uuesti alustada. Usu mind, sul ei hakka oma emakaga enam kunagi igav!

Vedelikud - keha kogub endasse raseduse ajal meeletus koguses vett ning hakkab seda pärast sünnitust kiirelt väljutama. Arvasid, et viimase trimestri vetsuskäikudega on selleks korraks kõik? Unista edasi... Samuti võib nüüd olukord suhteliselt higiseks minna ja avastad end päevas vähemalt kolm korda riideid vahetamast. Asja positiivne külg on kaalulangus.

Naba - täiesti rets, see oli vähemalt minu jaoks kõige šokeerivam ja rõvedam osa postpartumist. Linea negra teeb oma tööd ja mu naba näeb sinna naha alla kogunenud pigmendi nüüd välja nagu kellegi anus. Ma ei hakka siinkohal oma sõnu isegi ilustama. Vabandust. :D

Rinnad - on beebisid, kes ei viitsi piima tellida; on beebisid, kes tellivad seda mõistlikkuse piirides, ja siis on beebid, kes hulluvad piima lõhna peale nagu näljased tudengid odavas all-you-can-eat puhvetis ning tellivad toidukraami kolme eest (väike vihje, Nora). Kui situatsiooniga piisavalt kiiresti ei tegele, võid endale uueks sõbraks saada piimapaisu ja valusad nibud. Minu rinnad digimuutusid B/C korvist metsikuks DD-ks, ehk isegi rohkemaks, ning beebi saab regulaarselt piimaduši all käia.

Alumine korrus - arvasid, et sünnitusega sai kõik valus läbi? Nah. Pärast beebi väljapressimist võib sul isegi ilma rebenditeta olla tunne, nagu keegi hea inimene oleks kõvasti raudninaga saapaga jalge vahele löönud. Esimesed sammud on naljakad ja meenutavad pigem pardi kui inimese kõnnakut. See on koht, kus sa ei taha oma vagiina peale mõelda. Õnneks läheb see kiirelt üle.

Emotsioonid - on vähe naisi, kelle emotsionaalne tasakaal pärast sünnitust natuke tsirkust ei teeks. Igapäevased nutuhood ei olegi ainult beebi jaoks, neid võib jaguda kogu perekonnale. Mõnikord nutavad ka mehed. Võib-olla ongi hea, et beebid esimesed kaks nädalat peamiselt magavad, annab aega kogu selle tundetulvaga tegeleda...

Emaka kokkutõmbed - mkmm, asi ei piirdu ainult sünnitusega. Emakal on ka pärast lapse väljutamist lõbu laialt ning seetõttu kogevad suurem osa imetavaid naisi alguses rinnaga toitmise ajal oksütotsiinihormoonist põhjustatud emaka kokkutõmbeid. Üldiselt pole need nii valusad nagu sünnituse ajal, ent ebameeldivad siiski.

Suhkrunälg - millegipärast põhjustab imetamine paljudel naistel meeletu magusaisu. Minul läks esimestel nädalatel sada grammi tumedat šokolaadi päevas, vahel isegi rohkem. Ma ei tea, kuhu need kalorid läksid, minu sisse igatahes mitte, sest kaal langes samal ajal kolinal :D

Seks - nii kurb kui see ka poleks, langeb keha östrogeenitase pärast sünnitust maakera sügavustesse ja važiin võib sageli koostööst üldse keelduda. Jalge vahel on Sahara kõrb? Paraku paljude värskete emade igapäev. Lahendus? Libesti. Ohtralt libestit.

Jee! Nora kannab imeilusat Anu tehtud komplekti.

Nüüd täpselt 100 päeva pärast sünnitust on mul tunne, et keha on kenasti taastunud ja valmis uuteks väljakutseteks. Uueks beebiks mitte, aga eile hakkasin juba vaatama, kuhu trenni minna ja lisaks kõigele läks üks mu lemmikkleit viimaks ometi jälle selga :D

Imeline läätsekotlet tofuga Rataskaevu 16 restoranis!