6/29/18

Pulmablogi, II osa

Nüüd on juba nagu päris
Eile jõudis kätte see kauaoodatud päev, kui saabusid meie pulmakutsed. Ilusale kvaliteetsele paberile prinditud, puhtad ja säravad värvid, spetsiaalse disainiga ümbrik... ja loomulikult ka üks kirjaviga eestikeelsetel kutsetel, mille eest mu sõpruskond ilmselt mulle elu lõpuni puid alla paneb :D Aga see poleks minu pulm, kui ühte ämbrit neil kutsetel poleks. Ma jätan esialgu selle ämbri saladuseks, võib-olla millalgi pärast pidu räägin sellest pikemalt.

Kutsed said tellitud Venemaalt sellise lehe kaudu nagu Weddywood. Kuna ma ise vene keelt eriti ei oska, aitas mind sellega üks hea tuttav, aga põhimõtteliselt ei ole seal midagi keerulist - saadad näited disainist, mis sulle meeldiks ning tekstifailid ja mõne nädala pärast ongi kutsed kohal. Kuna ma tegin viimati paberil kutseid siis, kui ma viieaastane olin ning naabruskonna lapsi oma sünnipäevale kutsusin, oli meil päris palju ideede edasi-tagasi põrgatamist ning teksti muutmist ja viimasel hetkel mingite asjade lisamist. Järgmine kord teeks juba kiiremini ja efektiivsemalt :D

Meie kutsed koosnevad siis kahest kahepoolsest kaardist, millel on kirjas aeg, toimumise koht, natuke lisainfot, päevakava ja pulmavärvid. Disain on nunnu, roosa ja vesivärvine.


Samuti on meil nüüd abielusõrmused. Need on tehtud meie enda kullast ja terakesest vasest ühe armsa Tartu kullassepa Kalle Kotselaineni poolt. Mul oli ulme idee, et Tonis võiks teha sellise ägeda pildi, kus sõrmused vette kukuvad ja kõik helendab vastu... meespool istus ligi pool tundi vannitoas ja tuli lõpuks ainult kahe fotoga välja. Mis seal ikka, idee on see, mis loeb. Nii kui nii Anete teeb meie pulmas paremad pildid ja see katsetus oli rohkem endale mängimiseks.


Veel tellisin netist sellised puidust väljalõiked, mis lähevad meie toolide külge. Klassikaline "Bride & Groom" oleks veidi liiga igav olnud ning see on just selline parajalt armas ning mitte liiga klišee.
Pakk tuli Hiinast paari nädalaga ning oli üllatavalt hästi kaitstud - olgugi, et tegemist on õhukese vineeriga, olid kõik tähed korralikult kinni ja terved. Mõni aeg tagasi tellisin sealtpoolt ka kaks krooni pildistamiseks, aga need said nii kõvasti vatti, et mõned kivid murdusid ära ning Tonis pidi neid parandama.

Ja eelmisel nädalal käisime koos floristi Dianaga pulmakohta üle vaatamas. Arutasime, kuhu millised seaded panna, mismoodi tammepuud kaunistada ja kui suur mu pruudikimp olema peaks (vihje: SUUR). Ka toit oli taaskord väga hea. Põhjaka menüü muutub regulaarselt ja seetõttu võib sealt lemmikuid leidma jäädagi - mina sõin sooja toortatra salatit paprika ja rukolaga ning ühest taldrikutäiest sai kõht nii täis, et magustoit ei mahtunudki enam. Millest on muidugi kahju, sest nende napoleoni kook on mu suur lemmik.



No comments: