Pulmablogi, I osa

Foto: Anete Toming

Veidi rohkem kui poolteist aastat tagasi, 28. detsembril, palus Tonis mind endale naiseks. Ma naersin esialgu paar minutit järjest, sest nii tobe situatsioon oli, ja siis tuli meelde, et peaks jah ka ütlema.
Me olime põhimõtteliselt alati teadnud, et tahame lapsi saada ja abielluda, nii et midagi väga uut seal tegelikult ei olnud :D
Kuna mulle endale meeldib tegelikult tohutult pulmade korraldamisest lugeda, saigi siia beebiblogisse üks suur teema juurde tekitatud. Ma küll ei pea loodetavasti seda trianglit rohkem kui kord elus läbi tegema, aga ehk on pärast hea meenutada ja võib-olla ka kellegile teisele kasulik info.

Ma olen hästi varajane planeerija ning seetõttu sai üsna kohe pärast kihlumist pulmakoht, fotograaf ja külaliste list paika pandud. Üheks minu lemmikuks pulmakohaks ja restoraniks on alati olnud Põhjaka mõis ning pärast paari meilivahetust ja külastust sai ära otsustatud, et just seal võikski pidu teha. Algne plaan oli abielluda mõisa ees tamme all, aga nüüd on tseremoonia pool kolinud Kaarli kirikusse ja pisikesest hipipulmast on kasvanud korralik keskmise suurusega (vegetaarne) süldipidu.

Kuidas pulmafotograaf enda elu olulisemaks sündmuseks fotograafi valib? Eks ikka tutvuste kaudu. Ma olen Anete Tomingut alati imetlenud ning vähe on tegijaid, kes oma piltides sama hästi vahetut emotsiooni edasi annavad. Meil muid valikuid fotograafi osas tegelikult polnudki. Suvel tegime temaga ühe perepildistamise ka ja see ainult kinnitas me otsust. Hästi tore inimene on!
Külalisi on praeguse seisuga tulemas umbes 60, nende seas ka osa välismaalasi, seega tuleb meil kakskeelne pulmapidu. Jaak Aus Kaarli kirikust ütles kahjuks, et tema inglise keel jätab soovida ning seetõttu tuleb välismaalastel lihtsalt ette kujutada, mida tseremoonial räägitakse. Aga mis seal ikka, saavad hakkama.

This could be us but you playin'

Kleidiga läks mul nii hästi, et mul on neid tänaseks päevaks kolm tükki. Jep, nagu korraliku keskmisest rikkama hiinlase pulm, iga paari tunni tagant uus kleit... Kõigepealt tellisin nalja pärast netist ühe odavama kleidi, et näha, mida Aasia vabrikud üldse teha suudavad ja võib-olla saaks pärast üles panna pildi "expectations vs reality". Minu suureks üllatuseks tuli kohale väga korralik ja ilus boheemlaslikus stiilis kleit, mille ainsaks hädaks olid hiiglaslikud tissipolstrid ja pisut liiga suur rinnaümbermõõt, aga see kõik on väga kiirelt õmbleja juures kohandatav.

Teise kleidi ostsin Fankadelikust, nii-öelda "peokleidiks". Tegu siis lühikese vintage kleidiga, mida ka aastate pärast hea kanda. Ja kolmanda kleidi võitsin Facebookis :D Kuskil pulmagrupis lingiti AW Bridal'i loosi, auhinnaks omal valikul nende pulmakleit. Ma valisin suht esimese kleidi, mis silma jäi ning unustasin loosimise üldse ära, kuni 2017. aasta viimasel õhtul tuli teade, et mina olen võitnud ning tänaseks on kleit kapis oma tähtsat päeva ootamas. Kuna neil läks mu kleidi tegemisega puhkuste tõttu nii kaua aega, pakkusid nad ka mu pruutneitsidele tasuta kleite ja peakaunistusi. Ja kõik töö oli väga kvaliteetne ja ilus! Paar kleiti peab natuke väiksemaks tegema, aga muidu oleme väga rahul.

Mina ja Tonis turvalist hambapesu praktiseerimas

Suurem osa korraldamist on jäänud minu kanda, mis mulle ka väga hästi sobib, sest Tonis on oma elu jooksul käinud umbes kahes pulmas ning mina ca viiekümnes (neist ühes ka külalisena! Aitäh, Adele!) ja seetõttu on mul üsna hea ettekujutus sellest, mida ma saada tahan ning mis Eestis üldse võimalik on. Aga meil on ühine Pinteresti board ning ma küsin üldiselt kõigi asjade puhul Tonise käest enne üle, kas talle miski meeldib või mitte. Näiteks kirikus abiellumise otsus tuli pigem tema poolt, kuna ta on kogu elu luteri usu keskel üles kasvanud ning see tundus sellele väga loomulik jätk.

Minu praeguste ettekujutuste järgi tuleb meil üsna muinasjutuline pulmapidu, kus figureerivad metsloomad, lilled ja heleroosa värv. Rohkem ei hakka praegu rääkima, las midagi jääb üllatuseks ka :D Üldse on kõik nii põnev... ma pole varem nii suurt pidu korraldanud (näituse avamisel oli 50 inimest) ja suurem osa toimuvast on külalistele saladus.

Pulmareisile plaanime minna Islandile ning jääda sinna umbes viieks päevaks. See peaks loodetavasti olema piisav aeg nii Nora kui meie jaoks - pole me ju kordagi teda veel ööseks kellegi teisega jätnud, eks peab varsti enne reisi veel harjutama ka.