Kuidas me beebiga Ameerikasse lendasime, I osa

Maris ja Dustin, suvi 2017

Kui ma suvel Marise ja Dustini kihlust Eesti rabametsade vahel pildistasin, tegin pärast shooti nalja, et noh, kui pulmafotograafi vaja on, siis ma hea meelega tulen. Nali naljaks, aga veidi pärast esimest lund saingi ma neilt kirja, et tule siis. Arizonasse! Mägedesse ja kõrbesse!

Edasised nädalad möödusid kiirelt. Hotellid, lennupiletid, pakkimisnimekirjad... Kuna ma imetan endiselt, siis ilmselgelt oli mul plaanis ka Nora ja Tonis USAsse kaasa võtta. Me korra olime juba lennanud, seega midagi väga uut ei tundunud esmapilgul olevat. Aga lennud üle Atlandi on kordades pikemad kui Euroopa-sisesed ning nüüd on meie rahulikust meritäht-beebist saanud siplev kaheksajalg-beebi, kellel võib kümme tundi paigal püsimisest oma arvamus olla.

Esimene murekoht reisi planeerimisel oligi lennukisõit. Me lendasime läbi Frankfurdi Chicagosse ja sealt Phoenixisse, pärast San Francisco kaudu tagasi koju. Neid pikemaid lende kartsingi kõige rohkem, sest kunagi ei tea, kas laps otsustab lennu ajal magada ning kui ka magab, võib igasugune valjem heli ta ka kohe üles ajada. Aga noh, mis seal ikka.

Kuidas beebiga kõige mugavam lennata on?

Minu jaoks oli täiesti uus asi see, et lennukis on võimalik beebi jaoks rentida bassinet, mis on seina külge kinnitatav väike korvhäll. Siin on päris hea blogipostitus erinevatest lennufirmadest ja nende korvhällide kaalupiirangutest. Meie lendasime üle Atlandi Lufthansaga ning nende bassinet'i mahub kuni 14kg/83cm laps sisse. Suuremal osal lennufirmadest aga kahjuks nii hästi ei ole, näiteks Finnair, mis on üks minu lemmikuid, pakub bassinet'i ainult kuni kuuekuustele beebidele, kes on alla 70cm pikad ja kaaluvad vähem kui 11kg. Ka KLMi bassinet'id on mõeldud ainult päris pisikestele ning SAS seab üheksa kuu vanuselimiidi.

Korvhälliga istekoha saamiseks tuleb üldiselt lennufirmaga ühendust võtta, osad pakuvad seda võimalust ka kohe pileti broneerimisel. Kuna need kohad võivad suhteliselt hinnas olla (seal veidi rohkem jalaruumi, ees ei istu kedagi), tuleks sellega tegeleda võimalikult vara. Lufthansa puhul pidin hälli broneerimiseks helistama nende klienditeenindusse ning pärast lühikest vestlust toreda naisterahvaga olidki meil kohad olemas. Maksid 25€/nägu, ehk siis kokku edasi-tagasi 100€. Selle jaoks oli mul vaja ainult krediitkaarti ja broneeringu numbrit, muud keerulist polnudki.

Lendamine läks meil väga hästi. Suurem osa lennufirmasid paluvad eelisjärjekorras pardale lastega reisijad, seega saime esimeste seas oma asjad mugavalt ära panna ja kohtadele istuda. Bassinet'i ei jõua ma ära kiita - kuigi Nora magas päris palju minu süles, oli meil rohkesti jalaruumi ja n-ö hoiukoht asjadele, mida reisi jooksul kasutada tahtsime. Samuti oli hea laps sinna vahepeal niisama mängima panna.

Ma olin veel paar päeva enne reisi korralikult närvis, arvasin, et Nora tahab pidevat lõbustamist ja seista ja istuda ja kukerpalle teha ning unest ei tule midagi välja. Ma olin ära unustanud, et lennukid on põhimõtteliselt hiiglaslikud white noise masinad, ja ausalt, mu laps pole kunagi paremini maganud kui nende 35 lennutunni jooksul :D Nora, kes iialgi kodus üle 40 min uinakuid ei tee, magas suurema osa mõlemist pikast lennust maha, seejuures oli tema jaoks veel päev.

Igaks juhuks võtsin küll käsipagasisse kaasa väikese kotitäie mänguasju ja beebitoitu, aga leludega võisin ma pigem ise mängida ja beebitoidud tulid meiega lõpuks avamata kujul Eestisse tagasi. Norale pakkus piisavalt pinget lennukis saadaval olev kirjandus (lemmikuks oli brožüür ohutusnõuannetega) ning teised reisijad. Ja noh, eks meiega oli ka lõbus :)

"Mis värk on?"

Mida koha peal vaja läks?

USAs oli meil üsna palju autoga sõitmist, seega pidime kaasa võtma turvahälli. Miks mitte sealt laenutada? Sest sa ei tea seal kunagi, mida see turvahäll läbi on pidanud elama, kas ta üldse on veel kasutuskõlblik ning meie kaalukategooriale vastav. Pigem võtsin kaasa meie oma, mille ajalugu ja "parim enne kuupäeva" ma juba teadsin. Rattad alla ja vajadusel kasutatav käruna. Lufthansa lubab turvahälli või käru ka gate check'ida, ehk siis alles väravas ära anda. Ja hea oligi, et meie oma võtsin - kui lennujaama shuttle peale istusime, oli neil autos ees ootamas üks väga kurb turvatool aastast umbes 1800, räpane ja kate auke täis :D

Kandmisvahenditest said kaasa Natibaby kott ja Oscha pikk lina. Lennujaamades ringi liikumiseks ja matkadel kasutasime peamiselt kotti, aga hea oli vahepeal laps turvahälli tõsta. Näiteks süüa on päris keeruline, kui kellegi väike käsi samal ajal pidevalt sulle suhu üritab ronida või su toitu ära võtta.

See päev, kui oli nii soe, et ei pidanud õueriideid kandma :D

Jaanuari keskpaik ja lõpp on Sedonas pigem jahedad - keskmine päevane temperatuur jääb kuskile 13-14c vahele. Samas, meie suvest väga ei erine :D Kuna me tegu on kõrbega, on hommikud ja ööd pigem külmad ja päeval kell 12-17 on selline veidi soojem aeg. Vihma seal väga ei saja ja päikesepaistet on üle 10 tunni. Tasuta D-vitamiin!

Beebi riietest võtsin kaasa igaks päevaks ühe body, kolm paari pükse, kaks tudukat, ühe kleidi ja sukkpüksid. Kuna väike preili üritab siin kogu aeg seista, said igaks juhuks kaasa ka ühed barefoot jalanõud, aga vaja neid veel ei läinud.

Muudest beebiasjadest võtsime kaasa mõned mänguasjad, väikese beebiapteegi, paki niiskeid salvrätikuid ja veidi mähkmeid lennureisi ajaks. Ja õnneks on Sedona piisavalt asustatud koht, hotelli kõrval on erinevad poode, kust saab kõike vajalikku hankida.

Kuidas USAs lapsega on?

Ei möödunud päevagi, kui keegi poleks meie käru kommenteerinud ("Oh wow I love this stroller! So compact and nice!") või Norast vaimustusse sattunud ("What a beauuuutiful baby! Such big eyes!"). Jah, mu beebi on päris nunnu, aga tundus, et sealsete inimeste jaoks nagu ekstra nunnu :D

Me ei valinud spetsiaalselt n-ö family friendly hotelli, kuna Nora on veel nii pisike, et saab igal pool kenasti hakkama, küll aga palusime hotellituppa beebivoodit ning hommikusöögilauas oli ka beebitool kenasti olemas. Reisivoodiga oli veel üks naljakas seik - checkini tehes öeldi meile, et neil pole kahjuks ühtegi voodit beebile. Mis seal ikka, magame siis kõik koos. Hotellituppa jõudes aga ootas meid ees beebivoodi :D Muidugi Nora magas seal küll ainult ühe öö, sest me lihtsalt ei raatsinud teda ära tõsta ja meie ligi 2m laias voodis oli ruumi küllaga.

Väike väsinud reisiline

Meie hotelli kõrval oli CVS (see on pood, kust saab osta nii snäkke, esmatarbekaupu kui ka ravimeid), seega ei hakanud me lapse jaoks midagi erilist Eestist kaasa võtma. Koha pealt ostsime ühe paki mähkmeid ning lisaks sai Nora oma esimese hambaharja, Soothie luti (ta seda imeda ei oska, aga närida meeldib), ninapumba ja mõned beebitoidud.

Mulle meeldib, et USAs on palju taimseid "soolaseid" beebitoitusid, mis ei koosne peamiselt õunapüreest. Näiteks hakkas silma üks, kuhu oli peeti sisse pandud, mis on väga hea taimne raua allikas. Eestis näiteks pole sellist näinud. Mul läks kahjuks meelest ära seda kaasa osta, varusin koju ameerika kommi ainult.

Kuidas suure ajavahega hakkama saada?

USAsse lennates ei saanud Nora vist väga arugi, et nüüd on öö asemel päev ja vastupidi - ju siis oli pimedus tema jaoks piisavaks märgiks, et nüüd on aeg magada ja päikesetõusul ärkasime me nii kui nii juba ise ka üles. Eks näeb, kuidas Eesti ajaga läheb. Esimesel õhtul läks ta kella 21 paiku magama ja ärkas kell 3 väga erksana üles ja Tonis pidi ta kotis tagasi magama jalutama. Seejärel magas ta ärkamata kella 13ni, mängis natuke ja vajus uuesti magama, kuni ma ta kella 16 ajal üles ajasin. Tuleb lõbus õhtu :D

Kuidas on beebiga matkata?

Täiesti asendamatuks kaaslaseks oli kogu reisi vältel Natibaby kandekott, millega saab last kanda nii kõhul kui ka seljas. Tegu on järjekorras meie kolmanda lapsekandmiskotiga ning minu meelest on see veel mugavam kui Tula. Viimasega oli ikka see jama, et kui tahtsid lisaks lapsele veel näiteks õla- või seljakotti kanda, hakkasid Tula rihmad alla libisema, olenemata sellest, kui kõrgele või madalale me ülemist kinnitust sättisime. Natibabyl aga saab seljarihmad risti sättida ja toestus on palju parem. Samuti tundus uus kott natuke rohkem hingavam, kuna on kootud kandelinast valmistatud "woven wrap".

Kotiga oli looduses hea ja mugav. Laps turvahällist välja, kotti, müts pähe ja minek. Kuna Arizonas jääd pole, saime ka seljas kandmist harjutada. Nora jaoks on see täitsa uus asi ja seljas magama jäämine on tema jaoks veel natukene raske, samas näiteks pildistada ja mööda kive ringi ronida on minu meelest mugavam, kui lapse raskus on seljal ja mitte kõhul.

Veel ostsin veidi enne reisi Mamdesign'i lapsekandmispontšo, sest meie LennyLambi jope oleks Arizona palavuses selgelt liiga paksuks jäänud. Erinevalt LennyLambist näeb aga pontšo kandja välja nagu telk või kaamel (isegi värv on õige). Samuti ei ole pontšo tuulekindel - Grand Canyonis oli MEGA tuul ja kui Nora poleks mu kõhu peal hänginud, oleks mul väga külm olnud. Eesti suveõhtute jaoks on pontšo kindlasti väga mõnus, aga meie talvede jaoks sobib LennyLambi jope paremini.

Mina niisama telk-kaamel olemas.

Kuhu edasi?

Minu üks suur unistus on järgmise aasta külm ja kõle aeg kuskil soojemas kohas mööda saata. Näiteks elada jaanuarist märtsini Aasias. Tonis saab oma kodukontori ükskõik kuhu püsti panna ja minu jaoks oleks tegu peamiselt puhkusega (kui 1,5a lapsega reisimist saab puhkuseks nimetada...). Ma ei ole peale Jaapani kuskil mujal Aasias käinud, aga mõttes on näiteks Tai, Bali ja Vietnam ning tore oleks ka Tonise sugulastele Austraalias tere öelda. Seal pool maakera ei tohiks ka lennud enam väga kallid olla. Ma ei kujuta eriti ette, mis selline pikk puhkus üldse maksma läheks, aga Aasias on üldiselt elu odav ja suurem osa eelarvest läheks ilmselt kohale saamise peale.

Veel tahaks enne Nora aastaseks saamist käia Itaalias (lennupiletid Milanosse on nii odavad, et kurb oleks seda võimalust mitte kasutada) ja ehk ka Mehhikos ja Islandil. Eriti tore oleks, kui töö neisse kohtadesse viiks :D


Kui kellegil on mingeid mõtteid ja soovitusi selle järgmise talve Aasia tripi osas, kuulame huviga!

Kas keegi on veel väikese lapse või beebiga pikki lende teinud? :D Kuidas läks?